Ihmisen sukupuoli-identiteetti/ Inimese sooidentsus

No võtan siis ka mina lõpuks sõna.
Kõigepealt Teelisele tänu, et aktiivselt teema tõstatasid.
Lugesin sinu kirjutisi, aga point jäigi selgusetuks, mis rida sa ajad Teeline? Muretsed oma laste pärast ette et nad homodeks ei muutu või koolivägivalla pärast või hoopis oled ise segaduses, mis seisukohta antud teemas võtta, kui kõiki arvamuste avaldajaid järjepanu "maha teed"?
Esiteks tuleb müts maha võtta siin foorumis soomlastest kirjutatajate ees, kes sinu raskest tekstist üritasid aru saada ja tolerantselt ja viisakalt vastata su antud teemale oma moodi ja lihtsalt inimlikult lähenedes! Nad on tõelised estofiilid!
Aga nüüd. Kõigepealt ütlen, et olen ise lapsepõlves osaks saanud perverdi ahistamist, kes juhuslikult sattus olema mu isa üks parimatest sõpradest. Ma ei tea, miks aga nüüd kui nii isa kui too "kommionu" on juba ammu maamullas, ei ole ma ikka aru saanud, mis toimus minu väikeses peas siis, kui too onu tuli me korteri ukse taha oma tol ajal lux Ladaga ja teades, et ema oli just tööle läinud õhtusesse vahetusse ja isa polnud veel töölt tulnud, üritas mind veenda temaga kaasa tulema autoga sõitma ja püüdis mind käperdada. Ma olin tõsiselt hirmul. Esimene kord ma ei teadnud, kuna isa sõber, lasin ta korterisse sisse ja siis selgus, mis eesmärk. Teine kord üritasin tal mõistuse pähe panna oma lapsemeeles, et räägin isale kõik ära, kui ta nii veel teeb. Kolmas kord ei teinud uksekellast välja ja mõtlesin et läheb minema, aga olin kogemata ukse lukustamata jätnud. Tol vene ajal olid tihtilugu korteriuksed lukust lahti. No siis olin lausa ahastuses ja ähvardasin isale ära rääkida. ma ei tea kuidas ta minema läks, aeg jõudis vist niikaugele, et isa oli iga hetk koju jõudmas. Aga kiidan end ikka, et mul oli jõudu tema uhke ladaga mitte sõitma minna.
Siis oli üks sünnipäevapidu meil vanematekodus. Vene ajal nagu ikka pidu ja üle eesti sugulased tuttavad koos, öösel vaja kaugemalt tulnuile magamisasemed teha. Meil oli kolme-toaline korter ja laenasin oma voodi välja hea meelega ühele külalisele, et ise vahelduse mõttes põrandal madratsile magama minna. Sattusin just selle isa sõbra kõrvale, teisel pool oli ta oma naine. Öösel ei saanud ma aru, mis toimub. Kellegi käsi, otsis mu kõhualust... Siis ma ei teadnud sellest mehest veel midagi, need "külaskäigud" tulid hiljem. Lebasin liikumatult ja hirmul, olin lausa krampis.., mida see käsi otsib ja miks ta nii teeb? Olin siis mingi 11-12 aastane. Ühel hetkel tõusin üles ja läksin ema voodi juurde. Ja palusin, et ei taha maas magada, ma tahan oma voodisse. Ema tõusis üles ja äratas sugulase kes oli minu voodis, ma ei tea kuhu keegi siis magama läks, aga mina sain oma voodisse ja hommikul oli mul see mees, kes minuga eelmine õhtu oli just kihvtilt rääkinud ja mänginud, oli minu silmis hoopis "teine mees" Ma häbenesin teda ja püüdsin peitu pugeda ja eemal olla. Olin vaid oma toas. Ma ei rääkinud sellest mitte kellegile, ei emale, ei isale, ma ei tahtnud ilmselt mingit vaenu peretuttavate vahel. Ja alles nüüd mõned aastad tagasi rääkisin emale. Ja huvitav, et ema ei olnudki imestunud. Kas ta oli sellest kõigest teadlik? Ükskord küsin uuesti.
Teeline! Keegi ega miski ei saa takistada meie lapsi sattumast väärale teele. Ka homo-, pede- või kurat teab mis teele.. Sa oled ilmselt näinud Eesti filmi "Klass" ja nüüd tulevad järjepanu laupäeviti ETV-st selle filmi järjed "Klass. Elu pärast." See film liigutab iga normaalse inimese hingekeeli, see on tõsilugu koolist, mis võib olla siin Eestis, soomes, USA-s, Kanadas, Austraalias, Hiinas kus iganes. Millest tuleb see, et üks kaks kätt ja kaks jalga ja pealtnäha normaalne laps sattub koolis põlu alla? Mäletan ka esimesest klassist ühte klassiõde, keda hüüti "ussipesaks", sest ta riided haisesid ja juuksed olid salkus ja mustad. Aga tal oli 7 õde-venda, kes elasid koos vanematega väikses ühisköögiga ahjuküttega majas 15 m2 toas. Ei kujuta seda elu ette, majas oli vaid külm vesi ja kemps õue peal... See tüdruk läks me koolist poole õpingute pealt ära, hiljem kuulsin, et ta oli 16-a sünnitanud ja nüüd pidi tal endal 6 last olema ja õnnelikus abielus.
Elu keerdkäigud on imelikud!
Sina muretsed kallis Teeline siin kuidas keegi suhtub homodesse või kuidas peaks reageerima, kui oma laps tahab abielluda samast soost isikuga, et see talle tont teab kuidas taha paneks.
Võta kergemalt ja ära muretse, elus on palju hullemaid asju. Sinu lastest tulevad need, kes nad tulevad, ilma sinu valvamisetagi. Minugi lapsed, üks on ülikoolis ja saab kõrgemat riigi stipendiumi ja on edukas, teine noorem üritab üle kivide ja kändude keskkooli lõpetada, erinevad nagu öö ja päev, ühe ja samade vanemate lapsed ja omad kallid ikka.
Maailm aga liigub ikka omasoodu kõigi hullude ja mitte hulludega, mine võta kinni!

Aitähh Agnes. Sa ütlesid vähemalt otse välja, et EI SAA ARU MIS RIDA MA AJAN. Arvasin, et keelebarjäär tingib seda, et minu öeldut tõlgendatakse valesti, või ei nähta seda, mis mingi ütluse taga tegelikult on. Aga tegelikult on viga ikkagi vaid minu oskamatuses oma seisukohti ja mõtteid selgelt väljendada. Ja ma ei jaksa enam korduvalt üle selgitada ega viidata sellele mida teised väidavad mind öelnud olevat, mida ma pole aga tegelikult öelnud, ega osutada ka vasturääkivustele või varjatud, märkamata jäävatele seostele teiste endi väidetes. Keegi on kunagi öelnud tabavalt - ei näe metsa puude taga.
Sorry, aga mina tõstan käed üles. Ma ei oska paremini. Unustage see.

Ilusat jõuluaega!

Aitähh Agnesile minugi poolt!

Teeline54, see kogu teema on raske, eriti kui püüame sellest vestelda kahes keeles. Ehk tahaksid vestelda meiega teistegi teemade all? Niimoodi saaksime õppida tundma teineteist paremini.

Teeline54 kirjoitti:

Aitähh Agnes. Sa ütlesid vähemalt otse välja, et EI SAA ARU MIS RIDA MA AJAN. Arvasin, et keelebarjäär tingib seda, et minu öeldut tõlgendatakse valesti, või ei nähta seda, mis mingi ütluse taga tegelikult on. Aga tegelikult on viga ikkagi vaid minu oskamatuses oma seisukohti ja mõtteid selgelt väljendada. Ja ma ei jaksa enam korduvalt üle selgitada ega viidata sellele mida teised väidavad mind öelnud olevat, mida ma pole aga tegelikult öelnud, ega osutada ka vasturääkivustele või varjatud, märkamata jäävatele seostele teiste endi väidetes. Keegi on kunagi öelnud tabavalt - ei näe metsa puude taga.
Sorry, aga mina tõstan käed üles. Ma ei oska paremini. Unustage see.

Ilusat jõuluaega!

Eks meie oleme ju saanud aru sellest mida sa siin kettis oled kirjutanud. Mina näen, vabandust, et su ütluse taga on sallimatus ja ahtameelsus ja hirm ka sellest, et oma laps saab homoks. Vaada seda linki: http://et.wikipedia.org/wiki/Homofoobia. Minu arust keegi ei ole sinu suhu sõnu pannud ka, see on ju sinu enda tõlke. Saan aru ka sellest, et sa ei jaksa üle selgitada, mida teised väidavad sind öelnud olevad, sest võib olla sellist ei üldiselt ole.

Sinu suhtumine teemasse on väga emotsiaalne ja oled näinud palju vaeva, et leiad põhjendusi oma nägemusele. Palun vabandust, et ma nii otseselt oma arvamusest sinu suhtumisest homodesse räägin. Loodan, et mõnes teises teemas meie arvamused ei nii kaugel teine teisest ole.

Ilusad jõuluaega sinule ka ja jaksu selleks, et sa ei näeks mu sõnu solvamiseks. Kõik siin sõnumis on lihtsalt mu oma nägemus sellest, mida sa kirjutasid. Soovin, et eksin sinu suhtumisest homodesse.

Teeline54, ära tõsta käsi üles, see foorum ongi ju loodud selleks, et oma mõtteid avaldada. Keegi ei ole kedagi solvanud, usu mind. Kahju, kui sulle näib, et sinust ei saada aru, aga minu meelest on siin igaüks antud teemal oma nägemuse kirjutanud ja ka mina, viimane loll, kes üldse millestki "aru ei saanud". Nii palju kui on inimesi, on ju erinevaid arvamusi.
Kuule, aga sooviksin väga ja tahaksin, et ka muudel teemadel sõna võtad või avad päris oma keti.
Ära mine ära, ole meiega!
Rahulikku jõuluootust kõigile!