Ihmisen sukupuoli-identiteetti/ Inimese sooidentsus

Suurin osa ihmisistä on heteroseksuaaleja, jotkut ovat biseksuaaleja ja jotkut homoseksuaaleja. Sukupuolisten suuntautumisten välillä ei ole aina mitään raja-aitoja, joiden välillä jotkut liukuvat vapaasti, kun taas jotkut ovat taas jyrkästi ja ehdottomasti johonkin sukupuoliseen suuntautumiseen rajoittuneita. Joillekin koko sukupuolisuudella ei ole mitään merkitystä ja he ovat tässä suhteessa täysin neutraaleja. Toisin sanoen sukupuoliviettiä ei ole lainkaan tai se ei suuntaudu yhtään mihinkään. Joskus minusta tuntuu, että tuo olisi kaikkein ihanteellisin sukupuolisuuden tila . Transseksuaalit ovat oma lukunsa, jota en nyt tässä aiheessa ala käsitellä.

Milloin tuo sukupuoli-identiteetti sitten muotoutuu? Koska ihmisestä tulee homo tai hetero tai jotakin muuta? Aiheesta on tehty paljon tutkimuksia, mutta vastaus on edelleen avoin ja avoimeksi se taitaa jäädäkin. Minä olen tiennyt jo alle kouluikäisestä olevani kiinnostunut pelkästään tytöistä, mutta monet homotuttavani kertovat tajunneensa olevan homoja vasta murrosiässä. Jotkut homot ovat kertoneet havainneet olevansa homoja vasta aikuisiällä. Minusta tuo tuntuu oudolta ja oletan ympäristön vaikutuksen olleen niin vahva, että homous on ollut latenttina siksi, että yhteiskunnan ja lähipiirin normisto ei ole millään tavoin kannustanut löytämään varsinaista sukupuolista suuntautumista. Päinvastoin, homous ei ole ollut normien mukaista.

Nyt, kun ympäristön paineet ovat hellittäneet otettaan, olen kuullut väitettävän, että homoseksuaalisuus on muoti-ilmiö. Minusta tuo väite on jokseenkin huvittava, sillä omasta mielestäni homoksi synnytään. Käsitän homouteen sisältyvän myös lesbouden, sillä lesbotkin ovat homoseksuaaleja. Minä olen täällä aikaisemminkin kertonut, että olen vankasti sitä mieltä, ettei tämä nykyinen fyysinen elämämme täällä ole ainoa elämä, jonka olemme eläneet tai tulemme elämään. Siksi olenkin taipuvainen ajattelemaan, että homo tai lesbo on ollut edeltävässä elämässään toista sukupuolta, jonka kaiut kuuluvat tähän uuteenkin elämään saakka. Tai jo tässä elämässä pohjustetaan seuraavan elämän toisen sukupuolen kehossa elämistä. Minusta on aivan selvää, että me kaikki olemme eläneet sekä miehinä, että naisina ja useimmat meistä myös joskus homoseksuaaleina.

Homofobia tai homoseksuaalisuuden vastenmielisenä näkeminen on järkyttävää ja ahdasmielistä. Minua ei millään tavoin vaivaa, jos kaksi aikuista ihmistä rakastavat tai edes pitävät hetken toisistaan ja toteuttavat vapaaehtoisesti omaa sukupuoli-identiteettiään, eivätkä satuta toisiaan fyysisesti eivätkä henkisesti. Se on heidän kahden välinen asia, joka ei kuulu meille muille.

Hyvä Urpo että aloitit tämän ketjun, sillä olisi ollut sääli viedä Väike armas beebi tälle sivuraiteelle. Joten otan uusintana sinne kirjoittamani:

Tuo seksuaalinen suuntaus on hyvin yksityiskohtainen, jotkuthan tiedostavat sen vasta vanhoilla päivillään. Tunnen kyllä yhden tapauksen joka vahvistaa kaikki ennakkoluulot, erään tuttavan poika (suomalaisen!) oli jo pienenä hirveän kiinnostunut baletista ja kimalteista, tykkäsi leikkiä hameilla jne. Tuolloin poika oli vasta kolmevuotias ja kaikki ajattelivat että leikkiköön niin kuin lystää. Häntä yritti kyllä suvun miehet viedä eräretkille jne joka ei kinnostanut poikaa sitten tippaakaan. Tämä baletti ja kauniit tanssijat seurasivat mukana koko lapsuuden. Ny poika on lähes 30 ja "täyshomo". Joten kyllä oli havaittavissa ainakin tämän pojan kohdalla.

Ja sitten lisäämään: En mitenkään tarkoita että baletti olisi täysin homotoimintaa, ainoa ammattimainen miestanssija jonka tunnen on onnellinen perheen isä jolla on kaksi lasta. Mutta jostain kumman syystä baletti vain kiehtoo juuri homoja, ja sen tietyt kuviot.

Tuo pohdinta miksi jostain tulee homo on itseäni aina siloin tällöin kanssa askarruttanut vaikka pidänkin aika tärkeänä ihmisten hyväksymistä ihmisenä. Sain eräänlaisen ahaa-herätyksen nuorena kun näin homomielenosoituksessa kyltin:

EN TAHDO TIETÄÄ MIKSI OLEN HOMO. TAHDON TIETÄÄ MIKSI EN SAA OLLA.

Tämän maan ennakkoluuloihinhan kuuluu se että täällä on kaikki homoja. Ja ollaanhan me! Siksihän tänne aikanaan tultiiin että saatiin homostella oikein olan takaa! Vai mitä klassmormor?

Koskee kyllä osaa meistä. Tunne itse muutaman suomalaisen sekä mies- että naispuolisen homoseksuaalisen jotka ovat muuttaneet Ruotsiin siksi että täällä on helpompi elää. Suomessa on vieläkin ainakin pienemmillä paikkakunnilla vaikea olla poikkeava. Mutta kyllä täälläkin on varsinkin nuorena vaikea "tulla ulos kaapista". Vietän joskus kuninkaallisessa pääkaupungissa öitä ja eräs yösija löytyy juuri suomalaisen homon luota. Omat aikuiset lapsipuoleni pitivät tätä alussa aivan kauhiana asiana mutta rauhoitin heitä sanomalla että meillä on eri makuuhuoneet...

Loen teie kirjutisi ja mõtlen siin omaette. Mõni sõna on ka teiste teemade all poetatud, mis väljendab teie suhtumist homodesse. Näib, et olete sallivad.
Räägime sallivusest.
Kui paljud teist on valmis KÄTT SÜDAMELE PANNES ütlema:

"Mul on täiesti ükskõik, kui minu poeg võtab teise mehe riista suhu või laseb enesele pärasoolde toppida. Või topib ise teisele mehele."

Kes teist sellega lepiks ja ütleks - tubli poiss, anna minna!

Vastake palun ausalt. Siis ehk jätkame samal teemal.

Ma olen naine, niisiis ma ei tea millist on see meeste vaheline armastus. Aga nagu naine ma usun, et on mittusuguseid tavasid näidata oma seksualiteeti
Voib olla ka heteroinimeste vahel võõraid harjumusi seda seksuaalisuut näidata.
Ma arvan et meile ei ole vaja puutuda siia mis inimesed magamistoas tegevad.

Aliel ei vastanud minu küsimusele.

Kuniks aga teised mõtlevad. Kindlasti pole nii mõnigi teist veel lugedagi jõudnud ja mõni ilmselt ei vastagi KÜSIMUSELE, täpselt nagu aliel. Jäägu see nende südametunnistusele.

Kuna aga aliel vähemalt mingil moel reageeris, küsin temalt edasi:

Eestis (ma arvan, rõhutan sõna arvan, et ka mujal) seovad homod kogu asja SALLIVUSE ja SALLIMATUSEGA. Ja sedakaudu asetavad võrdusmärgi näiteks rassismi, vaimu- või füüsilise puudega inimestesse inimväärikust alandava suhtumise ja homodesse negatiivse suhtumise vahele.
Kas nende asjade võrdlemine, võrdsustamine sallivuse seisukohalt lähtudes on õige või vale?

No reippaastihan Teeline54 keskustelun aloititkin ja hyvä niin! Vielä kerran tervetuloa ja on oikein hauskaa että aloit kirjoittamaankin.

Käsitteiden tulkinnanvaraisuus kyllä ärsyttää minuakin ja ei se oikea sana se rasisti ole sukupuolisten vähemmistöjen sortajille ja halveksujille, vaikka samantyyppinen "outojen" pelko ja halveksunta siinä takana onkin.

Kyllä niitä vanhempia on jotka hylkäävät lapsensa jos näistä tulee homoseksuaalisia, mutta sitä on aivan mahdottomuus ainakin minun ymmärtää kuinka he voivat sen tehdä. Eihän lapset synny maailmaan miellyttämään vanhempiaan vaan ihan itsensä tähden, omaa elämäänsä elämään. Pitäisi vanhemmillekin olla tärkeintä se että heidän lapsistaan tulee onnellisia omassa elämässään, oli se sitten kenen kanssa hyvänsä.

Eihän homoseksuaaliset ketään ahdistele. Jos joku hetero eksyy vahingossa heidän baareihinsa niin voisivat tietämättöminä yrittää flirttailla mutta siinä kaikki. Vaikka heitä kunka monta olen tuntenut elämäni aikana ja tunnen vieläkin niin en koskaan ole edes ajatellut että he tarvitsisivat minun "suvaitsevaisuuttani."
Hehän tarvitsevat vain kaikki samat oikeudet ja velvollisuudet kuin muutkin, luvan olla oma itsensä ihan vapaasti!

Paljon enemmän minulla nuorena oli haittaa kaiken maailman vanhemmista kähmimään pyrkivistä heteroäijistä (joilla aivan mahtava kuvittelu omasta viehätysvoimastaan), kuin kenestäkään tuntemastani homosta tai lesbosta. Nyt on jo kyllä niistä äijistäkin lähinnä ihan puute,,,,

Teeline54 kirjoitti:

Loen teie kirjutisi ja mõtlen siin omaette. Mõni sõna on ka teiste teemade all poetatud, mis väljendab teie suhtumist homodesse. Näib, et olete sallivad.
Räägime sallivusest.
Kui paljud teist on valmis KÄTT SÜDAMELE PANNES ütlema:

"Mul on täiesti ükskõik, kui minu poeg võtab teise mehe riista suhu või laseb enesele pärasoolde toppida. Või topib ise teisele mehele."

Kes teist sellega lepiks ja ütleks - tubli poiss, anna minna!

Vastake palun ausalt. Siis ehk jätkame samal teemal.

Minu meelest homoseksuaalsus on omadus, mitte vigastus. Homoseksuaalseks sünnitakse ja seda omadust ei saa õppida. Kitsarinnalises ümbruskonnas paljudel noordel homodel on tunduvalt raskem oma seksuaalne identiteet tunnustada kui näideks oma isal oma lapse homoseksuaalsus. Isa ja ema peavad selles asjas ka noordele toeks olema, mitte pahaks panema saadik lasta hülgama.

See on täiskasvanude oma asi, mida nad magamistoas tegelevad, kui nad vabatahlikult seal toimetavad nii, et teine teisele haiget ei tee. Ega ma ei hakka oma heteroseksuaalseid lapsi neid asju õpetama ka ja ma ei hakka ette kujutama, kuidas nad teine teisega tiiba ripsutavad. Küll loodus asjad paikka paneb. Mõnel lapsevanemal on raske see ka, et näideks oma tütar alustab suguelu.

Küsimus on erinevuse tunnustusest.

Reipas mukaantulo Periferian keskusteluihin Teeline54:n puolelta

Omat lapseni eivät vielä harrasta seksiä kenenkään kanssa, joten siitä johtuen joudun nyt kovasti kuvittelemaan asioita. Minulla on kaksi poikaa ja yksi tyttö, ja vaikka nuorimmainen on vasta reilun vuoden ikäinen, vaikuttaa hänkin vahvasti heterolta. Aikanaan he kaikki tulevat mitä todennäköisimmin harrastamaan seksiä, aika varmasti suuseksiä ja mahdollisesti anaaliseksiäkin.. en minä osaa tehdä eroa siihen onko sellaisten asioiden tekeminen vastakkaisen sukupuolen kanssa jotenkin erilaista kuin samaa sukupuolta olevien välillä. Onhan niitä sellaisia heteromiehiäkin, jotka tykkäävät siitä että naiskumppani tekee anaalistimulaatiota jollakin välineellä.. ja miehiä jotka tykkäävät anaaliseksistä naisen kanssa.. ja naispareja, jotka käyttävät "miehisiä" apuvälineitä.

Seksuaalisuudessa ei ole kyse pelkästä aktista, vaan seksuaalisuuden toteuttaminen on useimmille ihmisille tunnelähtöinen asia. On kiintymyksen tunteita toista ihmistä kohtaan ja juuri se on oman ajatteluni lähtöpiste. Tiedän, että on muitakin kaltaisiani muinaisjäänteitä, jotka eivät ole hakemassa toiselta ihmiseltä pelkästään seksuaalisten tarpeiden tyydytystä.. silloin on kaikki hyvin, kun seksissä ei kukaan tee mitään vastoin omaa taikka toisen tahtoa.

Lasteni seksuaalisuuden tai seksikäyttäytymisen ei pitäisi huolettaa minua sitten, kun he ovat aikuisia. En puuttuisi siihen, mutta mikäli heidän tavoissaan hoitaa läheisiä ihmissuhteitaan ilmenisi muutoin jotakin huolestuttavaa, haluaisin ainakin jutella niistä asioista.

Lisään vastaukseeni tämän, että kuulemma joillekin homoseksuaalimiehille voi tulla herkemmin peräpukamia tai sulkijalihaksen vaurioita aktiivisesti harrastetusta anaalielämästä riippuen heidän kudostyypistään ja muusta rakenteestaan. Se on asia, joka tuntuu minusta ikävältä ajatella.

aliel:
Ma olen naine, niisiis ma ei tea millist on see meeste vaheline armastus.

Muidugi võib pea liiva alla pista nagu jaanalind ning öelda, et mina olen naine, ma ei tea mida mehed millegagi teevad … Kõlab üsna uskumatult. Ebaviisakas oleks ka küsida kui vanaks siis daam sedasi teadmatuses on elanud, seega jätame selle. Nüüd peaks igatahes teadmine olema kohale jõudnud.
Valgustamaks huvilisi võin teile kinnitada – naise vagiina on looduse poolt spetsiaalselt kujundatud vastupidavate kolmekihiliste siseseintega organiks, mis ongi – jällegi looduse poolt – ette nähtud suguliseks läbikäimiseks mehega ning sedakaudu soo jätkamiseks, et inimsugu võiks teiste liikide kõrval Maal edasi eksisteerida.
Olete võib-olla kuulnud, et pärasool sedavastu ei ole selliseks pruukimiseks ettenähtud mitte? Antud asjaoluga mittearvestamisel on vigastused rebendite näol pärasoole õrnale seinale väga kerged tekkima. Pärasoole otstarve on teatavasti ka hoopis teistsugune ja sedakaudu heidetakse organismist välja kõik mittevajalik ja organismile kahjulik. Muu hulgas ka haigustekitajad. Kõigi muude kehaeritiste hulgas on inimese ekskremendid kõige nakkusohtlikumad.
Millistes (seksuaalset orientatsiooni silmas pidades) rühmades on AIDS levinuim? Te teate vastust isegi. Ja AIDS ei ole ainus probleem, kuigi vast „valusaim“, aga ärge unustage kõiki teisi vere kaudu levivaid nakkusi. Võiks ju nüüd siis öelda, et ah las siis levitavad omavahel seda haigust …

Aliel:
Ma arvan et meile ei ole vaja puutuda siia mis inimesed magamistoas tegevad.

Sotsioloogilised uuringud räägivad aga väga selgelt keelt:
Üldise üha enam leviva truudusetuse ja senise pereväärtuste, tugeva armastust edasikandva perekonna kui ühiskonna kõige elementaarsema osakese hindamise kiire languse taustal on homoseksuaalide hulgas aga truudusetuse tase kordades kõrgem kui heterote seas. Ehk et partnereid vahetatakse väga tihti ja mõtlematult. Või soovite vastu vaielda ja ütlete, et seda tehakse hoopiski kaalutletult? Pealegi on homode hulgas ka palju biseksuaale, mistõttu tinglikult homode haigusteks peetavad tõved levivad laiemalt.
Võiks taas väita, et lesbipaaride puhul ei tohiks ju selline haiguste intensiivne levik probleemiks olla. Võiks, kuid … mängu tulevad taas truudusetus ja biseksuaalsus. Millisesse rühma (ka sotsiaalse suhtlemise tasandil) aga lesbid kuuluvad? Homoseksuaalide. Sealt ka homode haiguste levimine lesbide sekka jne.

Aliel:
Voib olla ka heteroinimeste vahel võõraid harjumusi seda seksuaalisuut näidata.

Just just – see lisab suurde „katlasse“ vaid vürtsi. Kummaline on see, et aliel ise nimetab neid kui „võõraid harjumusi“ … heterode puhul. Miks need siis homode puhul enam võõrad ei ole vaid kuidagi omased ja sallitavad tunduvad??? Ma ei oska sellest muud järeldada, kui et alielil on asi enesegi jaoks veel lõpuni läbi mõtlemata …?


Sadeca:
Käsitteiden tulkinnanvaraisuus kyllä ärsyttää minuakin ja ei se oikea sana se rasisti ole sukupuolisten vähemmistöjen sortajille ja halveksujille, vaikka samantyyppinen "outojen" pelko ja halveksunta siinä takana onkin.

See ei ole see, millele tahtsin teid mõtlema panna.
Inimene sünnib siia maailma ühe või teise ihu, silmade või juuste värviga. Ta sünnib sellisena ja sinna ei saa midagi parata. Inimene võib sündida vaimse või füüsilise puudega, ja ta ei saa sinna midagi parata. Kõige sellise suhtes ongi inimene, kes oma võõrandamatut inimväärikust tunnetab ja seeläbi ka kaasinimese samuti võõrandamatut inimväärikust hinnata ja austada oskab, kõige sellise suhtes on see inimene ka salliv.
Sest inimene sünnib naise ja mehe ühendusest. Juba varases looteeas hakkavad välja kujunema sootunnused. Ja ma ei pea silmas ainuüksi genitaale, vaid kogu organism, kaasa arvatud inimese aju arenevad mehel ja naisel erinevalt. Tulemuseks on kaks täiesti erinevat isiksust oma kordumatute ja teineteisest erinevate omadustega – mees ja naine. Mees ja naine on looduse poolt loodud paariks saama ja oma erinevustes nad mitte ei vastandu, vaid täiendavad teineteist, luues ühinedes (abielludes) ja teineteise erinevusi ning samas võimet teineteist täiendada mõistes väga tugeva ja universaalse ühenduse, perekonna, mis on võimeline end taastootma, järglasi sünnitama ja kasvatama. Taas poisse ja tüdrukuid, kes kasvavad ühinemiseks, inimühiskonna loomiseks, taastootmiseks ja arendamiseks võimelisteks meesteks ja naisteks.

Urpo:
Homoseksuaalseks sünnitakse ja seda omadust ei saa õppida.
Vabandust, aga ma ei kujuta hästi ette, kust Urpo selle „teadmise“ võtab. On see ehk mõnda teaduslikku väljaandesse või avaldatud uuringusse selgesõnaliselt kirja ka pandud?
Kui loodus oleks seadnud asjad nii, et mehed ja naised sünnivad homodeks ja lesbideks, huvitav … kes siis viljastaks … ja keda … ja mi viisil … ja kes sünnitaks? Mulle tundub, et inimsugu ei eksisteeriks sel juhul enam Maa peal.
Tahan jõuda selleni, et meessoost inimesed sünnivad meesteks, naissoost inimesed naisteks ja nii on olnud ja inimsugu saanud seeläbi jätkusuutlik olla. Kui see milleski muus esialgu välja ei paista, siis genitaalid ja nende erinavus ning omavaheline sobivus ja sihipärasus on ju kohe näha. Kuid, vastsündinud ei ole võimelised suguaktiks. Selleks valmisoleku väljakujunemiseks kulub omajagu aastaid.
Nii nagu seksuaalsus areneb välja, nii kujuneb välja ka seksuaalne orientatsioon. Ja jällegi näitavad uuringud ja nende põhjal saadud statistilised andmed, et näiteks poiste puhul on väga oluliseks faktoriks ESMANE SEKSUAALNE KOGEMUS. Seksuaalse orientatsiooni kujunemise seisukohalt. Isegi siis, kui see esmane kogemus ebameeldivaks kujuneb …
Ehk tegelikult ühel hetkel inimene OTSUSTAB, kellele ja mil viisil ta läheneb ja kellega sugulisse vahekorda astub.
Valetajaks ja petiseks ei sünnita. Vargaks ei sünnita. Reeturiks ei sünnita. Sarimõrvariks ei sünnita. Lapsevägistajaks ei sünnita (või võiks sedagi ehk sünnipäraseks seksuaalorientatsiooniks nimetada?). Homoseksuaaliks EI SÜNNITA.
Sallivust võib ja PEAB üles näitama inimese sünnipäraste omaduste suhtes. Inimese teadlike otsuste suhtes seda teha ei saa. Eriti kui need otsused ja neist tulenevad teod alandavad üksikisiku võõrandamatut õigust tema inimväärikuse austamiseks või ühiskonna huve laiemas perspektiivis.
Muide, mulle meeldis väga ühes Eesti TV saates (teemaks homode sallimine) ühe psühholoogi poolt öeldu:
„Kui keegi ütleb teile, et te PEATE teda sallima, siis viitab see väga selgelt sellele, et tolle isikuga on midagi VÄGA VALESTI.“

Olen ka ise väga pikka aega olnud seisukohal (homodesse suhtumises), et kuni keegi neist mind „sellise pilguga“ ei vaata (mis minul tõttöelda selja peal karvad turri tõstaks), seni tehku mida tahavad. Aga inimene teeb oma järeldused ikka kättesaadava informatsiooni ja kogetu põhjal.

Veelkord aliel:
Ma arvan et meile ei ole vaja puutuda siia mis inimesed magamistoas tegevad.

Urpo:
See on täiskasvanude oma asi, mida nad magamistoas tegelevad, kui nad vabatahlikult seal toimetavad nii, et teine teisele haiget ei tee

Sadeca:
Eihän homoseksuaaliset ketään ahdistele.

Aga siin just asja iva peitubki.
Kust te selle seisukoha võtate??? Kas te ikka teate mida nad seal teevad? No muidugi – te ei tahagi ju teada – tehku mis tahavad …
Kas te olete kuulnud laste seksuaalsest ärakasutamisest? Kindlasti. Heterode puhul tuleb seda ette.
Kuid kas olete kuulnud ka, et homode puhul tuleb seda protsentuaalselt kümnetes kordades rohkem ette? Tõenäoliselt mitte.
Ma ei tea, kas teil on alaealisi lapsi, kuid minul on. Ja ma näen, et homod moodustavad minu laste jaoks üha suureneva ja raske ohugrupi. Olen mõistnud, et homod on TÄIESTI SELGE riskifaktor minu laste ja nende tuleviku suhtes ja SELLE PÄRAST EI SAA MA NEISSE SALLIVALT SUHTUDA.

Teie suhtumine on loomulikult teie teha. Mul ei ole kavaski olnud teid ümber muuta – see ei ole minu võimuses. Ainus inimene siin maailmas, keda mina muuta suudan, olen MINA ISE. Ja ainult mina. Ja oma laste kaitseks olen ma valmis seisma.

Kuid ma näen, et olete valmis vähemalt mõtlema ja arutlema maailma asjade üle, seepärast andmaks teile täiendavat võimalust pereväärtuste ja „seksuaalse orientatsiooni“ nüansside üle mõtiskleda, soovitan ma teil lugeda artikleid järgmiselt lingilt:

http://www.familyresearchinst.org/category/articles/

Ja lugege hoolega, ma usun, et see tõesti avardab teiegi jaoks maailma ning pakub mõtlemisainet.

Jaksu teile selleks!

Almale veel kiirelt paar rida.

Väga ... mõistlik jutt üldjoontes, meeldivalt tolerantne, ainult ... teadmatus teatud asjades võib tuua traagilisi tagajärgi. Kui minu eelmist pikemat kirjutist lugesid, siis mõistsid ehk, et ...

"peräpukamia tai sulkijalihaksen vaurioita"

... eikä se ole ainoa, vaan oikeastaan pienin huolenaihe ...

Ka see kõlab ilusti ja inimlikult ja on selles mõttes õigegi:

"silloin on kaikki hyvin, kun seksissä ei kukaan tee mitään vastoin omaa taikka toisen tahtoa."

Probleem ongi aga selles, et esiteks:

- kui keegi ei ole lapsele seksist rääkides (hooletusest või omast teadmatusest) selgitanud teatud käitumise pealtnäha süütuid, tegelikkuses aga tervisele väga ohtlikke tagajärgi

teiseks:

- kõik inimsesd ei pea teise inimväärikust millekski ja kasytab teist ära vaid vahendina oma eesmärgi (näiteks rahulduse) saavutamiseks

Ja kes garanterib, et Sinu lapsed just selliseid oma tulevikus ei kohta? Ja ma juba mainisin eelmisel korral, millises inimrühmas statistika põhjal selliseid inimesi rohkem, kümnetes kordades rohkem (protsentuaalselt oma rühma siseselt) on.

Ja suhtumisel:

"Lasteni seksuaalisuuden tai seksikäyttäytymisen ei pitäisi huolettaa minua sitten, kun he ovat aikuisia."

võivad olla niiöelda saatuslikud tagajärjed. Laste arendamine ja kasvatamine ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks on vanemate vastutusel. Me kõik soovime oma lastele PARIMAT, ma ei kahtlegi selles. Kuid meie arusaam, teadmised, millal midagi teha või kuidas lastega käituda, võib olla puudulik. Vähe on neid, kes suudavad olla enesekriitilised ja mõistavad, et kõik algab meist ENDIST. Meie peame end arendama, õppima, täiendama. Kui me arvame, et oleme lõplikult valmis, meil pole vaja midagi juurde õppida, pole vaja oma hoiakuid revideerida, muuta ... siis hiljem kui lapsed juba suured on, siis on hilja osutada süüdistava sõrmega kellegi kolmanda peale.

Vabanda, ei tahaks kuidagi Sinu positiivset ja rõõmsat meelt solvata ega kurvastada, kuid laste puhul kehtib tõesti reegel - kunagi ei ole liiga vara kasvatada ja kunagi ei või loota - et kui nad ükskord suured on ja aru hakkavad saama, küll ma siis ...

Almale veelkord.

Vabandust, lugesin uuesti Su kirja lõppu ja mõistsin, et pidasidki silmas hoopis seda, et kui lapsed on suured, ei peaks nende seksuaalne käitumine Sulle muret valmistama. Selles mõttes rääkisin oma jutu Sinust "mööda".

See on tõesti nii, et suurtena on neil oma elu elada. Igas mõttes. Võid ja saad vaid teema üle arutleda, oma otsused peavad nad loomulikult ise tegema. Sul on õigus.
Otsused võivad aga olla õiged või valed. Vigadest aga sageli just õpitaksegi. Kui õpitakse
Aga inimesele on antud mõistus ja vaba tahe. Seega ka õigus eksida.

Teeline54 kirjoitti:

Millistes (seksuaalset orientatsiooni silmas pidades) rühmades on AIDS levinuim? Te teate vastust isegi. Ja AIDS ei ole ainus probleem, kuigi vast „valusaim“, aga ärge unustage kõiki teisi vere kaudu levivaid nakkusi. Võiks ju nüüd siis öelda, et ah las siis levitavad omavahel seda haigust …

Afrikas AIDS on levinuim. Statistiikat siin: http://www.avert.org/africa-hiv-aids-statistics.htm ja siin http://www.avert.org/safricastats.htm

Minun teada heteroseksuaalsed mehed vägistavad palju rohkem naisi kui homod mehi ja lapsi. On sul selle väite toeks mitagi konkreetsed esitada: "Kas te olete kuulnud laste seksuaalsest ärakasutamisest? Kindlasti. Heterode puhul tuleb seda ette.
Kuid kas olete kuulnud ka, et homode puhul tuleb seda protsentuaalselt kümnetes kordades rohkem ette? Tõenäoliselt mitte."

Veel tahaks teada, kust sa nii kindel oled, et homoks ei sünnita. Teine voimalus on, et homoks on võimalus oppida. Seda ma küll ei usu. Mõtle ise, kas sina võiksid kunagi sellises olukorras olla, et õppiksid homoks. Looduses on loomi, kes on ka homoseksuaalsed. Aga miks, kas keegi õpetab nad homodeks?

Mul on täiskasvanuid lapsi ja alaealisi ka, aga ma ei küll karda, et et homod nende kallale toppiksid ja oleksid "selge riskifaktor". Sul on õigus, et oma lapsi peab kaitsma, aga on sul jälle statistiikat sellest, et "homod moodustavad laste jaoks üha suureneva ja raske ohugrupi". Tundub nii, et selle arvamuse põhjus on see, et homoks õpitakse. Uuringude järgi homseksuaalde hulk on enam või vähem stabiilne. Võimalus, et lastest saab narkomaan on tunduvalt suurem kui see, et homo vägistab teda.

Aga muidu minu meelest on hea, et siin foorumis on erinevaid nägemusi ja arvamusi. See tekitab vestlust. Paistab, et sa oled põhimõtetega mees. See mulle meeldib.

Tahaks anda oma vastus eesti keeles, aga kahjuks mu keeleoskus pole piisav selle teemaga.

Yhdyn Urpon kommenttiin ensiksikin siinä, että on hyvä nähdä erilaisia periaatteellisia näkemyksiä, ja itseäni miellyttää erityisesti Teeline54:n halu suojella lapsia. sehän on meidän aikuisten tehtävä.

Voin itsekin kertoa nähneeni homoseksuaalisia piirteitä jo hyvin nuorissa lapsissa, sellaisissa joille seksuaalivalistusta ei ole voinut antaa heidän iästä johtuvan rajallisen käsityskykynsä vuoksi. Olen täysin vakuuttunut siitä, että seksuaalisuus on synnynnäinen piirre ihmisessä, niin heteroilla kuin homoillakin.
Omille isommille lapsilleni olen kertonut jo heidän ollessaan alle kouluikäisiä, (koska kuulivat sanan" homo" kodin ulkopuolella) että on ihmisiä jotka solmivat suhteensa samaa sukupuolta olevien kanssa. He tietävät, että on pedofiileja ja muita seksuaalirikollisia, joiden kohteena ovat toiset ihmiset. He tietävät, että pedofiili voi olla aikuinen mies tai nainen jonka halut kohdistuvat lapsiin. He tietävät, että pedofiili voi olla vieras tai tuttu, jopa lähisukulainen.

Isot lapset tietävät kuinka raskaus voi alkaa ja tietävät ehkäisystä. He ovat tietoisia siitäkin, ettei seksiin saa pakottaa eikä vasten omaa tahtoaan pidä siihen suostua. Tässä vaiheessa nuo jutut riittävät heitä suojelemaan, ja antamaan heille sen kuvan että seksuaalisuus on luonnollinen ja hyvä asia. Olen myös painottanut sitä, että toiseen ihmiseen pitää tutustua muutenkin kuin seksuaalisella tasolla.

Urpo tuossa jo kertoikin kuinka HIV on nykyisin levinnyt. Sen kantajista on tosiaankin suurin osa köyhien maiden ihmisiä ja jopa lapsia, joiden tartuntoja ei ole seksikäyttäytyminen aiheuttanut. HIV leviää teollistuneissa länsimaissa hyvin tehokkaasti narkomaaneilta toisille, kun he käyttävät piikittäessään samoja likaisia neuloja. Osa heistä rahoittaa sairaan tarpeensa sekoittaa päänsä kemikaaleilla toisella yhtä sairaalla asialla: prostituutiolla. Prostituution kautta HIV leviää edelleen käyttäjäryhmien (suurimpana heteromiehet) kautta muuhun väestöön, sillä edes nykyaikana kaikki eivät välitä suojautua moisilta vaarallisiltakaan taudeilta.

Urpole

"Veel tahaks teada, kust sa nii kindel oled, et homoks ei sünnita. Teine voimalus on, et homoks on võimalus oppida. Seda ma küll ei usu. Mõtle ise, kas sina võiksid kunagi sellises olukorras olla, et õppiksid homoks. Looduses on loomi, kes on ka homoseksuaalsed. Aga miks, kas keegi õpetab nad homodeks?"

Esiteks, loe palun hoolega uuesti mida kirjutasin - kuidas ja miks sünnitakse meesteks ja naisteks. Selles peitub sügav looduse loogika.

Teiseks, mina ei ole poole sõnagagi maininud homoks ÕPPIMIST. Iga inimese elu on kordumatu ja sageli täis kummalisi ning üllatavaid keerdkäike. PÕHJUSEID homoks saamisel on kindlasti vägagi mitmeid, ja nagu elus tavaliselt, ei ole miski must-valge ja harva on mingi muutuse, sündmuse või arengu taga vaid ÜKSAINUS põhjus. Kuid ühe põhjusena mainisein mina noorte poiste osas määrava tähtsusega esmast seksuaalset kogemust. Kordan veelkord - sünnitakse MEHEKS ja NAISEKS. Sealt edasi on loomulik areng abielu ja soo jätkamine. Homod ei saa lapsi, pingutagu või veresoon peas lõhki.

"Mul on täiskasvanuid lapsi ja alaealisi ka, aga ma ei küll karda, et et homod nende kallale toppiksid ja oleksid "selge riskifaktor". Sul on õigus, et oma lapsi peab kaitsma, aga on sul jälle statistiikat sellest, et "homod moodustavad laste jaoks üha suureneva ja raske ohugrupi". Tundub nii, et selle arvamuse põhjus on see, et homoks õpitakse. Uuringude järgi homseksuaalde hulk on enam või vähem stabiilne. Võimalus, et lastest saab narkomaan on tunduvalt suurem kui see, et homo vägistab teda."

Sa oled millegipärast ikka veendumusel, et ma väidan - homodeks õpitakse. Kordan üle - ma ei ole õppimist isegi mitte maininud. Seega - "Tundub nii, et selle arvamuse põhjus on see, et homoks õpitakse." - see tunne petab Sind, mul ei ole sellist veendumust, et homoks õpitakse.

"Uuringude järgi homseksuaalde hulk on enam või vähem stabiilne." - võib-olla on Sul tõesti andmeid aja kohta, mil homod nii-öelda kapis olid, et kui palju neid siis oli, kui nad seda tunnistada ei julenud (ei tea küll mispärast, kui see niiiiii loomulik asi on?). Kuigi ma veidi kahtlen selles. Nüüd, olles end avalikustanud, on neid igatahes, vähemalt "nähtaval", ma ei tea mitmetes kordades rohkem kui kasvõi 15 - 20 aastat tagasi. Kui Sa jääd väite juurde, et homodeks sünnitakse, ja see on loomulik, siis kuidas on võimalik, et Maakera rahvastuku juurdekasvi üha kiirenedes on homode arv enam-vähem samaks jäänud ...?

"Võimalus, et lastest saab narkomaan on tunduvalt suurem kui see, et homo vägistab teda."

Võimalus, et inimene libastub tänaval ja murrab kukkudes käeluu, võib ka suurem olla, kui et tal homodega elus ebameeldivaid kogemusi ette tuleb. Aga SEE ei puutu asjasse. On õnnetusi, mida juhtub inimestega haruharva, kuid neid juhtub. On juhtumeid, mis teatud inimgruppides on sagedasemad kui teistes. Sõltuvalt alates inimeste kodusest kasvatusest,hoiakutest, meelelaadist, haridustasemest jne, rääkimata objektiivsetest keskkonnatingimustest, milles ühed või teised olude sunnil viibivad. Homode ja heterode väärtushinnangute, hoiakute, käitumise või käitumishälvete võrdluses tuleb aru saada, et me räägime suhtarvudest. Võrreldes näiteks vägivallajuhtumite hulka mitmetesse miljarditesse ulatuva heterode kogukonna ja ... no ma ei tea, pakun lihtsalt - mõne miljonilise homokogukonna vahel, ning öelda seepeale (arvud jälle vaid minu mõtte selgitamiseks), et heterode kogukonnas esines sel aastal tervelt 10 vägivallajuhtumit, homode kogukonna hulgas aga ainult 5 ehk siis KAKS KORDA vähem, on totrus. Kas Sa mõistad millest ma räägin? Tulemust tuleks hinnata suhtarvudes, mitte absoluutväärtustena. Ja see näitab inimgruppide erinevaid suhtumisi ja hoiakuid.

Ja kust ma neid mõtteid võtan? Eks ma püüa mõelda selgelt ja loogiliselt nagu teiegi. Et maailma asjadest aru saada. Ja oma nägemuste toetuseks siinkohal veelkord seesama webilink teile abiks. Vaevalt keegi jõudis seda mõtlemapanevat inglisekeelset informatsiooni öö jooksul läbi töötada. Aga võtke ette ja lugege. Vaadake kas kusagil hakkab mingi "lambike vilkuma" ...:

http://www.familyresearchinst.org/category/articles/

Seniks kõigile kaunist päeva!

Oli väga ilus päev. Siit läheme.

I understood that you can read english, too.
You showed one analysis of our topic.
I`m sure you know, that it needs much more to prove a theory.
Also negations.
I hope you don´t take science to support your opinions. It can be a very long way.

Teeline54 kirjoitti:

Urpole


Ja kust ma neid mõtteid võtan? Eks ma püüa mõelda selgelt ja loogiliselt nagu teiegi. Et maailma asjadest aru saada. Ja oma nägemuste toetuseks siinkohal veelkord seesama webilink teile abiks. Vaevalt keegi jõudis seda mõtlemapanevat inglisekeelset informatsiooni öö jooksul läbi töötada. Aga võtke ette ja lugege. Vaadake kas kusagil hakkab mingi "lambike vilkuma" ...:

http://www.familyresearchinst.org/category/articles/

Seniks kõigile kaunist päeva!

Tänan su soovi kauni päeva eest, aga su lingi isand ühekülgsus paneb mulle sinise tule vilkuma :

"The Family Research Institute was founded in 1982 with one overriding mission: to generate empirical research on issues that threaten the traditional family, particularly homosexuality, AIDS, sexual social policy, and drug abuse. FRI believes that published scientific material has a profound impact, both in the United States and around the world."

Ma ei ole väitnud, et sina arvad, et homodeks õppidakse. See oli lihtsalt mu alternatiiv selleks, et homodeks ei sündida. Kui ei sündida (nagu sa arvad), nii põhjus peab mingi teine olema. Ma palun vabandust ka, et ma kirjutasin, et uuringude järgi homode hulk on stabiilne. See on stabiilne elanike arvu suhtes.

Sina kirjutasid: "ühe põhjusena mainisein mina noorte poiste osas määrava tähtsusega esmast seksuaalset kogemust". Täitsa nõus sinuga. Esimene seksuaalne kogemus noordel poistel on tavaliselt heteroseksuaalne (rohkem kui 95 %), nagu arvata võib. Jõmpsikas, kes on oma seksuaalse homodentiteeti taipanud juba vara, ilmselt ootab, et ta leiab omale teise samasuguse ja esimene kogemus on teise homoga. See on ka täitsa normaalne.

Osa homodest leiab om identiteedi hiljem ja osa ümbruskunna survest esitab heterot ja võibolla saab lapsi ka. Mul on raske kujutada ette, et keegi noor poiss, kelle esimene seksuaalne kogemus on see, et homomees vägistab teda, saab sellest esimesest kogemusest homoks.

Mulle jääb mulje, et sa tahad lihtsalt kaitsa oma lapsi kõigest pahast. See on ju täitsa normaalne suhtumine, aga ükski vanem ei saa mitagi teha, kui laps ise saab kunagi aru, et ta on homo. See peab lihtsalt aktsepteerima.

Kuulge kulla inimesed.
Ma hakkan arvama, ARVAMA - tegelikult ma ei tea ju. Kuid mul hakkab vähehaaval TUNNE tekkima. Olen ka teisi teie teemasid lugenud, pole vaid sõna võtnud, kuna need on ... enamaltjaolt huvitavad teemad, aga neist läbikumavatest hoiakutest ei sõltu otseselt inimsaatused. Nii nagu vastupidiselt on suhtumisega homodesse. Aga see TUNNE ütleb mulle, et te olete skeptikud. See ei ole halvustavalt öeldud. Lihtsalt tõden fakti. Õigemini küll oma arvamust.
Te olete mõtlevad inimesed. Mis on hea. Väga hea. Teile meeldib maailma asjade üle arutleda (teemade ring ju hästi lai). Ja hästi tore on ju arutleda, kui diskussioonis leiduvad mõttekaaslased. Seltsis ikka mõnusam kedagi või midagi kiruda, või mingit probleemi "lahti harutada" Või lihtsalt lasta pilgul piltlikult öeldes - üle maailma libiseda ja ohates tõdeda - "jahh, need asjad on tõesti nii. Ja mida meie parata saame ... Enamus ju arvab sedasi."
Nüüd kui aga ühes teemas on keegi pööranud asjal teise tahu, siis tõrgub mõte sellise lähenemisega kaasa minemast. "No kuule, aga meie ju räägime kogu aega asjast hoopis teisiti! See ei saa nii olla sest see ei saa nii olla ... Kust sa seda võtad???"

Homode käitumine EI OLE NORMAALNE, ei ole looduse poolt seatuga kooskõlas. Inimese kui liigi säilimise ja püsimajäämise seisukohalt on see tupiktee. Mis siis et mõnedele MEELDIB nii. Mis siis, et nad väidavad, et nad ongi sellised. Et neil on ÕIGUS olla sellised. Keegi võiks ka väita, et petta, valetada ja varastada (või midagi veelgi hullemat) on tal täielik õigus teha ja meie teised peame seda sallima, kuna ta ongi selline. Kujutage ette - ta sündis selliseks. Ja katsuge tõestada, et see ei ole sünnipärane omadus - ta juba väga väikesest peale ilmutas kalduvust midagi kusagilt pihta panna ja pärast valetada, et tema pole võtnud ...
Olgem ausad - enamus, VALDAV enamus inimesi siin maamunal on heterod, on omavahel suguliselt läbikäivad ja peresid loovad ning lapsi sünnitavad ja kasvatavad mehed ja naised, heterod. Ja see on NORMAALNE. See on see kuidas loodus on asjad seadnud. See ei ole kõrvalekalle, see on norm ja see on loomulik.
Ütlete, et me ei peaks oma nina toppima sellesse, mida homod magamistoas teevad. Aga te ju automaatselt eeldate seejuures, pange tähele - EELDATE vaid, aga te EI TEA - eeldate, et teevad seda vaid omavahel. Kaks homot. Kaks lesbit. Või on neid enamgi veel. Aga mina väidan, et tegelikult te EI TEA (kuid seda te ei näi ka eeldavat), kui palju satub neisse magamistubadesse lapsi. Alaealisi. Meelitades, keelitades, valedega või vägisi. Vahet pole. Te ei tea, aga juba selle võimaluse ees, et nii juhtub, pistate te pea liiva alla.

Te olete kuulnud kindlasti koolikiusamistest. Ma usun, et nii Soomes kui ka Rootsis on see tegelikult süvenev probleem. Eestis on. Ja tõsine selline. Tingitud inimeste hoolimatusest, teise inimese inimväärikuse alahindamisest, enesekesksusest, ülbusest. Selle kõige juured on meie endi kodudes, peredes. Sealt need lapsed ju tulevad. Iga laps tuleb mingist perest. Ja toob oma probleemid sealt kaasa. Aga mitte sellest ei taha ma praegu rääkida. Vaid minu jutu mõte on selles, et koolis teisi kiusav poiss ei tule tavaliselt peale kooli koju uhkena vanematele rääkima - "aga ma täna kiusasin ühte! Paari kolme teise poisiga koos veel. Ja teate mis me temaga tegime?" Ning vanemad on kindlas usus, et nende poeg teisi ei kiusa. Kiusatav aga, ei ole vahet kas kius ja vägivald on füüsiline või mentaalne, ei julge kodus tunnistada. Tal on HÄBI öelda - "Tead isa, mina olsn meie klassis see, keda teised kõik togivad ja narrivad ja kiusavad ... Mina olen luuser ..."

Tahan jõuda selleni, et laps, keda on seksuaalselt ära kasutatud, ei julge seda kellegile, kõigevähem ehk oma vanematele tunnistada. Aga neid juhtumeid on. Ja neid on lubamatult palju. Ma olen veendunud. Just selle pärast, et lapsed ei julge tunnistada (ja meie ei tea mida magamistubades tehakse, ega tahagi teada - see ju sügavalt NENDE probleem, peaasi kui nad mind ei puutu). Ilmsiks tulevad vaid räigeimad juhud. Juhud kus füüsiliste jälgede järgi on võimalik midagi kahtlustada. Ja lõpuks lapselt pinnitakse midagi välja. Aga sealt on ka näha, KUI VASTUMEELSELT lapsed selliseid asju tunnistavad. Seega, kui me oleme kuulnud kahest, kolmest, kümnest juhtumist, siis tähendab see seda, et juhtumeid on kordades ja kordades rohkem. Nagu juba ütlesin, neid juhtumeid tuleb ette nii heterode kui ka homode seas. Kuid uuringud näitavad, et homode rühmas on neid juhtumeid suhtarvuna hulga rohkem. Pretendeerimata jällegi protsentide ligilähedaselegi täpsusele, kuid illustreerides suhtarvu - kui näiteks heterode hulgast võib leida tunnistusi, et neil on olnud lastega, alaealistega seksuaalse alatooniga kokkupuuteid umbes näiteks kaheksal protsendil, ja homode seas saadakse tulemusel, et kaheksakümnel protsendil, siis ei olegi oluline see TÄPSUS, vahed on nii suured, et see näitab selgelt ühe ja teise grupi hoiakuid või häireid hoiakutes ning kõrvalekaldeid normaalsest. Ja see on minu jaoks vägagi tõsine häirekell. Kuidas ma saaksin selliseid inimesi sallida? Nende suhtumisi, hoiakuid ja käitumist sallida? Kuidas teie saate seda sallida?

Ja küsimus ei ole mingis täppisteaduses või kõrgemas matemaatikas või kvantmehaanikas. Teaduslik lähenemine ei tähenda sotsioloogiliste uuringute, hoiakute ja väärtushinnangute väljaselgitamise juures mitte seda, et istub seltskond teadlasi laborites katseklaaside ja katseseadmete taga ning interpreteerib mingeid katsetes saadud väärtusi ja püüab mingit teooriat välja töötada, mis loomulikult peaaegu alati jääb absoluutsele tõele vaid lõputult lähenema, vaid et viiakse läbi reaalseid küsitlusi asjaosalistes gruppides. Ja võrreldakse tulemusi. Objektiivselt, realistlikult neid hinnates. Muidugi pole võimalik kogu Maa elanikkonda läbi küsitleda. Ja vastustegi puhul jääb teatud protsent alati ebasiiraks või moonutatuks, kuid üldised hoiakud, väärtushinnangud ja suundumused teatud inimrühmades on need asjad, mis sellistest uurimustest selguvad ja mille põhjal on võimalik vägagi selgeid ja üheseid järeldusi teha.

Ehk minu arvates väljendub teie skeptitsism, osalt selles, et olgugi et mulle tundub, või on tundunud Rootsi ja Soome märksa religioossemad maad olevat kui Eesti, siis ... tõenäoliselt paljud, isegi ristitud inimesed ei suuda? ei taha? ei julge? vastata otse küsimusele, kas ta usub Jumala olemasollu. Hakatakse rääkima mingist tõenäoliselt eksisteerivast kõrgemast teadvusest või millestki väga mittekonkreetsest ja laialivalguvast. Teisisõnu - ei ole usku Jumalasse. Ma ei heida seda kellegile ette, kuid kui küsida, miks sa end ristida lasid? Mind ristiti. Lapsena. Hea küll. Aga miks sa kirikus käid? Ma ei tea, seal olles on lihtsalt selline ... hea tunne ... Aga MIKS sa tunned end seal hästi? Ma ei tea ... Kas sa jõulupühi tähistad? Jaa LOOMULIKULT! Joulukinkku ja kõik muu sinna juurde kuuluv, ka kirikusseminek jne. Ülestõusmispühi tähistan ka, need on isegi riiklikud pühad - pole vaja töölegi minna, suur ja tähtis päev! Aga MIKS? Milles sinu jaoks selle asja mõte on? Miks sa seda teed kui sa Jumala olemasollu ei usu?
Ma ei räägigi ateistidest, kes jagavad inimesed kahte leeri - usklikud ja nemad. Ehk justnagu usklikud, kes on ... no pehmelt öelda veidrad või siis lihtsalt vaimust vaesed, kes usuvad midagi (Jumala olemasolu), mida ei ole ju kuidagi võimalik faktidega tõestada. Lihtsalt nõndaviisi midagi uskuda on ju rumal, eksju?! Aga nemad ise? Kas nad suudavad teaduslikult, faktidega tõestada, et Jumalat ei ole olemas? Ei, ei suuda. Ehk nemad on täpselt samasugused usklikud. Ainult teisest "konfessioonist" - usuvad Jumala mitteolemasollu ... Ehk siis tegelikult täpselt sama "rumalad".

Olgu. See on nagu ütlesin - igaühe sisetunde küsimus. Mitte kellegile ei saa ega tohi üht või teist peale suruda. Minu jaoks isiklikult jääb aga küsimus - miks? Aga ega ma ei oota vastustki. Küsimus ... on lihtsalt minu sees, iseenda kohta vähemalt tahan ma alati teada ja selgusele jõuda, miks ma midagi teen või tegemata jätan. Alati ei ole ka vastuseid kohe käepärast, kuid ma vähemalt otsin neid.

Heakene küll. Jääb siis teadus. Faktid. Teooriad. Tõestused.
Ka siit kumab skeptitsism.

"I hope you don´t take science to support your opinions. It can be a very long way."

Kui ma ei võta Jumalat tõsiselt, kui ma ei võta teadust tõsiselt ... mis mulle siis jääb? Millega seletan ma endale iseenese identiteeti ja maailma? Kas jäängi ainult arvama ning keeldun kord juba sissetallatud ja turvalisenatunduvalt (pea liiva alla) rajalt, kus mõttekaaslased mind vaid takka kiidavad, kõrvale astuma? Ei soovigi maailma pisut teise nurga all vaadata, et oleks võrdlusmomentigi, üllatusi, et kõik ei pruugigi olla nii nagu esmapilgul näib? Muidugi, üllatusi võib ju ka ebamugavaid ja lausa ebameeldivaidki olla ... Järsku on parem kui ei teagi, ei taha kuuldagi sellistest asjadest ...

Aga hää küll. Need vaid minu mõtted, mis mind teinekord ringi vaatama sunnivad. Loomulikult ei pea te neid tõsiselt võtma.

Kuid peaaegu seitsmekümnendate aastate keskpaigani arvati, et universum ongi see, mida me näeme, kuuleme, puudutada, kaaluda ja nuusutada saame, selle osade liikumist ja käitumist maailmaruumis prognoosida ning välja arvutada võime. Siis ühel hetkel hakkas aga tekkima aimdus, mis praeguseks hetkeks juba veendumuse kuju on võtmas, et see meie siiani UNIVERSUMIKS peetu ongi vaid napp 4% sellest, mis tegelikult meile täninigi nähtamatu ja tajumatuna eksisteerib ja mida nüüd tinglikult (teadmata, mis see tegelikult on) tumeaineks ja -energiaks nimetatakse.

Maailm on imeline.

PS. Pisike lisa veel Urpole vahepealsest jutust:

"Mul on raske kujutada ette, et keegi noor poiss, kelle esimene seksuaalne kogemus on see, et homomees vägistab teda, saab sellest esimesest kogemusest homoks."

Aga just nõnda psühhoanalüüsi ja psühhodraamaga tegelevad inimesed väidavad - sõltumata kogemuse meeldivusest või ebameeldivusest on poiste puhul määravaks just see esmane kogemus. Kahjuks küll. Aga nagu eelpool mainisin - meelitamised, keelitamised ja muud "kommionu" nipid ... Lõppude lõpuks - ega seksuaalne kogemus omasoolisega ei ole eksklusiivselt ka mitte ainult vägistamine. Sinna juurde käib palju muudki, vähem vägivaldset.

Ja nagu juba varem mainisin (sünnipärast ja õppimisest - sinu kaks võimalust) - mina usun, et maail ei ole mustvalge, et KAS SEE, või TEINE, vaid et tegureid ja mõjureid on väga palju, mis asja (kasvõi siis seksuaalset orientatsiooni antud juhul) ühes või teises suunas kallutavad. REEGLINA on mingiteks muutusteks inimeses, tema isiksuses terve rida faktoreid ja põhjuseid, väga harva on tegemist VAID ÜHEGA. Või TEISGA ...

Pedofiilia on selline haigus, et mitte keegi ei kunagi peaks sõukest haigust sallima. Olgugi, et mulle on üks kõik, mida täiskasvanud teine teistega voodis tegelevad, kui nad omavahel haiget teistele ei tee ja kõik on vabatahtlikut. Ma tahan veel õelda, et ma ei ise kunagi oleks võimeline mehega voodise ronima, sest ma olen 100 % heteroseksuaalne.

Nagu sa alguses selles teemas rääkisid sallivusest, nii sallivusest siin ongi küsimus. Loomulikult piiradust sallivusest ja ehk eelarvamustest ka.

Meie siin ei ole mingisugune homeogeenne ahvikari, kes teine teistele ainult toeks oleks ja laulaks ühte ja sama monotonnset meloodiadat. Oskame omavahel väidelda ka. See homoteema mõne teise teemaga paistab lihtsalt rohkem tunnetel põhinev teema olevat.

Mina olen küll huvitunud sellest mida minu lapsed teevad magamistoas. Igal õhtul vaatan, et lapsed magavad hästi, ega nad ei loe enam hilisõhtuti või ei mängi kui pidaks ju magada. Vanematel lastel on omad magamistoad, olen alati veendunud sellest et keegi neid ei vägista seal Tean ka seda, et kui koolis või mujal juhtuks nii, et keegi haige inimene neid vägistab või kiusab, saaksin mina sellest varsti teada. Taval või teisel.

See, et sinul Teeline54:l on oma arvamus sellest, et mina ja muudgi Periferia "kodanikud" poleks huvitunud või ei hooliks sellest, et siin mailmas vägistatakse ja kiusatakse lapsi... see on täiesti vale arvamus, ja minu arust ka solvav arvamus. Varsti me kõik hakkame esiteks oma lähedaste hulgas laste asju ajama, ja ise teen seda küll mujalgi. Selle keti teema polnud vägivald, ega krimi, mitte laste seksuaalne ärakasutamine.. see oli lihtsalt seksuaalidentiteet. Teen uue teema, siin hakkab ju asjad segasi minema.

Kui tahad usundist ja jumalast vestelda, on sellelegi omad ketid.

Vabandan kui ütlesin (kirjutasin) midagi, mida keegi solvanguna tõlgendas - see ei olnud küll minu eesmärk. Vabandused veelkord.

Kas Alma teab, kuidas tavaliselt tülid, ka abikaasade vahel, tekivad? Ütleme siis üldiselt - mistahes suhtes. Ei pea tingimata abikaasad olema. Näiteks ka praegu - me kirjutame, avaldame oma arvamusi ja Sina solvusid. Tavaliselt on põhjuseks inimese emotsioon, mis tekib teise inimese mingi ütluse, tegevuse või laiemalt käitumise põhjal. Suuremal osal juhtudest ei olda ütluse, teo, käitumise motiividest lõpuni teadlikud, kuid selle põhjal, mida loeti/kuuldi, tekib oma arusaam, tõlgendus, ollakse veendunud, et teatakse, mida teine eesmärgiks seadis ja selle põhjal tekib emotsioon. Antud juhul solvumine. Ehk siis ollakse solvunud oma emotsiooni pärast, kuigi selleks tegelikku põhjust sageli pole.

Loe nüüd palun uuesti minu eelmist kirjutist ja veendu, et ma pole seal öelnud, et teised Perifeerias kirjutavad inimesed ei hooliks, "et mina ja muudgi Periferia "kodanikud" poleks huvitunud või ei hooliks sellest, et siin mailmas vägistatakse ja kiusatakse lapsi". Need on Sinu sõnad.
Hoolivuse puudumisest (pealegi Eesti näite puhul, kuigi see minu arvates on levimas mujalgi, ja väide "levimas" ei tähenda, et ma KÕIKI inimesi, seal hulgas Perifeerialasi silmas peaks) rääkisin ma kooli, laste omavahelise kiusamise kontekstis. Kooli tulev laps on valdava osa oma käitumisest saanud kodust, oma perest kaasa. Sageli ei tähenda see seda, et kodus keegi kedagi kiusaks, ja laps jäljendab seda koolis. Asi on palju keerulisem, ja lapse käitumine koolis, teiste kiusamine võib olla tingitud tema enese sisemaailma probleemidest ning olla vaid väljundiks suutmatusest oma probleemidega ise toime tulla. Ja need lapse probleemid ja mured saavad tihtilugu alguse just viltukiskunud peresuhetest, ema ja isa omavahelistest suhetest. Ma ei tahaks siin hakata lahti kirjutama, kuidas hoolimatus ja ülbus väljendub kasvõi näiteks Tallinna liikluses. Ollakse ju autos suhteliselt anonüümsed, ning see "võimaldab" kahjuks paljude puhul ülbet ja nahhaalset käitumist kaasliiklejate suhtes. Olen märganud, et sõites autoga Soomes või Rootsis, ka jalakäijana tänaval liikudes, on teil neid ilminguid märksa vähem. Sellepärast müts maha teie ees.
Hoolimatusest rääkides pidasin silmas üldisi tendentse maailmas ja eriti Eestis, kuna siin ma elan ning näen ja tunnetan seda igapäevaselt. Ma ei osutanud sõrmega mitte kellegi peale teist.

Ma ei tea, kas ma nüüdki suutsin olla piisavalt selgesõnaline, aga loodan siiski, et saad oma solvumisest üle

See, millele ma püüdsin pigem teie puhul osutada, on maailma nägemine vahel (mitte alati) ehk pisut mustvalgena. Et on kas nii või naa, aga pigem nii. Ja kaugemale nagu ei taheta sellest vaadata. Siinkohal tsiteerin Urpot:
"Meie siin ei ole mingisugune homeogeenne ahvikari".
Rõhutan, et "homogeenne ahvikari" on Urpo enda interpretatsioon, või taas emotsiooni põhjal öeldud, mitte minu sõnad. See homoteema ja Urpo seisukoht (ärgu nüüd tema ka solvugu!), et "homod sünnivad sellisteks ja alternatiiv selleks on õppimine, aga nii see kindlasti tegelikult pole, et õpitaks". Ta justnagu välistab sellega kõik teised võimalused (ma ei tea kas ka tegelikult) ja siis välistab ka selle õppimise, ehk selle tema arvates alternatiivse võimaluse. Minu seisukoht on aga, et põhjusi on väga palju. Ja erinevaid. Ma tõenäoliselt ei oskaks kõiki isegi loetleda, kuid usun, et neid on mitmeid. N-Liidu ajal olid üheks homode "sünnitusmajaks" näiteks vanglad. Olen kindel, et teie pool valitses vanglates palju kindlam kord ja et N-Liidu riikide vanglates toimunut ei suudaks seal mitteviibinud inimene täielikult isegi mitte ette kujutada. Mina õnneks ei ole seal viibinud

Ehk kokkuvõtvalt - homomaailma juured on piltlikult öeldes väga laiali. Aga jällegi - see on minu seisukoht lähtuvalt sellest, mida olen lugenud, kogenud, näinud, seminaridel kuulnud jne. Ja teiegi võite rõõmsasti oma seisukohtade juurde jääda, mina ei solvu sellest

Ühegi teema all millestki rääkides ei saagi minu arvates jääda täpselt selle teema raamidesse - maailm on sedavõrd integreeritud. Kõik on kõigega seotud. Loomulikult peab taolistes foorumites mingi struktuur olema, muidu on huvipakkuvat teemat raske jälgida. Samas - ise olen siin nii uus, et ei pea mõistlikuks hakata iga uue mõttega seonduvalt uut teemat välja pakkuma. Liigne teemaderohkus põhjustab ühel hetkel seda, et see teemadeloetelu läheb nõnda kirjuks, et juba seal on keeruline selgust saada ja orienteeruda. Pealegi nagu juba ütlesin, on maailm sedavõrd integreeritud, et teemade niiöelda piirialad hakkavad mingil hetkel kattuma ja siis oled kahevehel, et millisesse neist nüüd selle asja peaks kirjutama ...
Eks ta ole ilmselt küllalt keeruline sellist foorumit hallata, aga soovin moderaatoreile selleks selget silma ja otsustavust. Keegi peab reeglid kehtestama ja nende järgimist jägimagi. Noh, ja kirjutajad ise ka muidugi. Selles mõttes oli Alma tähelepanek õige, et minu jutt kippus mitmele teemale laiali valguma. Aga mulle tundus võõras millestki rääkides, sellega seonduvas asjas jutt pooleli jätta ning teise teemajaotusse "ringi kolida", et siis sealt viidata, et see siin nüüd on tolle teise teema jutu "pikendus". Aga ma olen üldse uus taolistes foorumites. Vabandan.

Nojahh, mis siin vabandada - jutt "valgus ikka jälle laiali"

Oma elus pean mina mõtlema kuidas asjad ütlen teistele inimestele, nii lähedastele kui ka võõraile. Vahel on loomulikult nii, et me inimesed solvame ja solvume. Tülitsema mina küll ei hakka kui teema on vestlemine seksuaalidentiteetist, aga see et keegi esitab kuidas teiste inimiste peaks oma lapsi kasvatada nii et nad homodeks ei saa..

Küsimus siis sinule, Teeline54:

Kas sinu omad vanemad tegi palju tööd selle ette, et sinust saaks hetero? Kas sinu vanemad pidi ütlema sinule jätkuvalt, et sa peaksid naisega olla, et seksi ainult naisega? Või midagi sellist et sina kunagi ei läheks mehele? Et sina ei oma riista teise mehe pärasoole paneks?

Imeline asi on see, et minust sai hetero. Ehk on sama suur ime, et ka sinust sai hetero. Mina pole kunagi kuulnud oma vanemate ütleva milline minust pidaks saada. Samuti keegi pole mulle tulnud ütlema, et seks teise naisega oleks vale tegu. Ei sedagi, et homoseksuaalsed mehed oleks pidanud kasvatada teisiti.

Mina ei ole solvunud ja saan hästi aru, et meie oleme täiesti eri meelt homoteemast Teeline 54ga. Ma tunnen tööpoolest üsna palju homosid ja olen nendega ajanut mitu korda täitsa avameelset juttu. Enamus nendest on tundnut ära oma homoseksuaalsuse juba lapsepõlvest või teismeast saadik. Enamus on proovinud esimese korra suguellu tüdruku või naisega ümbruskonna surve tõttu, aga siiski on homoks jäänud.

Kas Teeline 54 oskab kujutada ette, kuidas noor homo suhtub, kui oma isa ajab temale pähe, et homoseksuaalne inimene on ebaloomulik, moraalitu ja pervert või pederast ja igaüks homo peaks loobuma homoseksuaasest käitumisest. Üks mu homodest tuttav oli saanud oma isa käest kuulda samasugusut juttu, mida Teeline 54 kirjutab ja isa oli veel väitanud, et homot on haiged ja nad peaksid sellest haigusest parandama ükskõik mis viisil. Loomulikult poisil oli piinlik kodus elada ja ta sai oma isa jutudest igavese trauma. Siis pois kolis noorelt kodust ära ja kui isa sai kunagi kuulda, et poiss on homo, ta ütles, et poiss ei ole enam ta laps ja ta ei taha kunagi enam poissi näha.

Isa sai kunagi vanaks ja haigeks ja tahtisi oma homopoissi veel korra näha. Poiss ei isa juurde minnud ja kui isa suri, poiss jäi isa matustele ka saabumata.

Meie peame meeles pidama, mida me oma lastele ütleme ja mida me nendele õpetame. Kui kellegi seksuaalne identsus on homoseksuaalne, vanemad ei saa asja teiseks muutuma, vaid vanemad peab selle aktsepteerima ja armastama homoseksuaalset last nagu teisi lapsi ka. Homo on inimene ka ja kõige tähtsam on see, et inimene on inimlik ja hea inimolend. Tähtis ei ole see, mis on tema sooidentsus.

Ajattelen Teeline54 että noista asenteistasi päätellen et henkilökohtaisesti tunne homoseksuaalisia ihmisiä ja että luet vain niitä lähteitä jotka tukevat ajatuksiasi. Voisin minäkin laittaa linkkejä esimerkiksi homofobiasta ja muuta kirjoitettua faktaa, mutta en tunne että se on mitenkään tarpeellista, koska emmehän ole täällä muita käännyttämässä vaan mielipiteistämme keskustelemassa.
60-luvulta asti olen tuntenut homoseksuaalisia ihmisiä. Ainoakaan heistä ei ole ollut mitenkään kummempi ihmisenä kuin muutkaan tuntemani.

Nyt minulla on eräs homoseksuaalinen miespuolinen nettiystävä. Olen keskustellut viestein aika paljon hänen kanssaan ja kysellytkin kaikenlaista henkilökohtaista homoseksuaalisuuteen liittyvää koska hän ihan mielellään vastaa suoraan.
Mies jonka kanssa hän on elänyt jo 19 vuotta tulee perheestä jossa kaikista neljästä lapsesta tuli homoseksuaalisia.
2 homoa ja kaksi lesboa. Hän kertoi miten vanhempia yritettiin säästää tiedolta mahdollisimman pitkään koska nämä aikuiset lapset arvelivat että se olisi hirveä järkytys heille. Järkytys se olikin, mutta he toipuivat hyvin lyhyessä ajassa siitä.

Nämä hyvin koulutetut, hyvissä ammateissa olevat vahvasti kirkkoonkin sidotut vanhemmat kävivät vain oman kiirastulensa läpi ja totesivat että asennemuutosta tarvittiin nimenomaan heidän puoleltaan. Tosiasioiden eteen joutuessaan ihminen usein pehmenee ja aina siinä jotain henkilökohtaista oppimista on. Koskaan emme voi oikeastaan vannoa mitään koska emme tiedä miten elämä meitä haluaa kouluttaa.
Nämä neljän homoseksuaalisen lapsen vanhemmat hylkäsivät mieluummin rakastamansa perinteisen kirkon kuin lapsensa. He erosivat siis kirkosta vaikka lähisukulaisia oli sen papistossa. SE mielestäni osoittaa sitä aitoa oikeaa rakkautta omiin lapsiin. "Älä tuomitse ettei sinua tuomittaisi", sen he oppivat kantapään kautta ja tämä homoystävänikin on nykyisin lähes kuin oma aikuinen lapsi heille.

Teeline54. Olet aiemmin ottanut ylös pedofilian homojen keskuudessa. Sitä statistiikkaa nostaa varmasti katolinen kirkko oikein roimasti ja myös muu seksuaalinen tuomitseminen. Voimakkaan seksuaalisen vietin omaava katolinen pappi lienee ennenpitkää niin ahdingossa itsensä kanssa että nämä nuoret katoliset pojat ovat joutuneet heidän uhreikseen. Jos ollaan vannottu vala selibaatista niin aseman menettämisen pelosta ei ole mahdollisuuksia ottaa seksuaalisia yhteyksiä aikuisiin arkielämässä ja näin ne pojat ovat helpoimmat uhrit. Samahan se on muillakin katolisilla, lausutaan vain Ave Mariaa, vapaudutaan synneistä ne anonyymisti tunnustamalla ja sitten vain lisätään sitä synnillistä elämää.

Ne Thailantiin matkustavat homofiilit ovat vähän samaa sorttia. Inhottavia äijiä jotka eivät kotimaassa kelpaa muille homoille ja kun seksuaalivietti on tukahdutettu niin sitten ostetaan palveluja halvalla näiltä lapsiraukoilta Thailannissa. Päästään vinksahtaneita kieroutuneita raukkoja ovat ilman muuta, mutta eivät mitenkään heteroseksuaalisista irstailijoista poikkeavia. Luuletko että yksikään normaali homoseksuaalinen ei sitä tuomitsisi? Homoseksuaaliset haluavat vain samat ihmisoikeudet kuin muillakin ihmisillä on ja kaikki häpeälliset ja tuomittavat toiminnot vaikeuttavat sitä heille kaikille. He tuomitsevat ääliöitä yhtä samalla tavalla keskuudessaan kuin me heterotkin niitä omiamme. Meidän heteroseksuaalisten ei vain tarvitse sitä kollektiivisesti kärsiä mutta he joutuvat senkin eteen.

Jos Teeline54 haluat lapsillesi onnea ja vapautunutta mielialaa niinä tärkeinä kasvun päivinään, niin koeta vapautua itse näistä mielialoistasi homoseksuaalisten suhteen. Sinulla menee paljon energiaa näihin pelkoihisi, et pysty pitämään ohjaksissasi lapsiasi ikuisesti ja vain kuuntelemalla heitä, he uskaltavat sinulle uskoutua.
Älä menetä lastesi rakkautta vihalla tai pelolla halliten.

Tämä onkin mielenkiintoinen asia.. mietiskelin tuossa yhtenä päivänä monilapsisten perheiden lasten seksuaali- identiteettien eroavaisuuksia ja asia tuli mieleeni tuosta Sadecan kirjoituksesta. Kerroit, että koulutettujen uskovien ihmisten perheen neljästä lapsesta tuli kaikista homoseksuaaleja. Se on mielenkiintoista. Sekin on, että erääseen perheeseen kuulemani mukaan tuli kaksi homoseksuaalista poikaa ja kaksi heterotyttöä. Olettaisin, että noissakin perheissä kaikki lapset olisivat saaneet yhtä laadukasta tai ei-niin-laadukasta seksuaalivalistusta ihan samalla tavalla. Epäilemättä seksuaalikasvatus vaikuttaa seksikäyttäytymiseen; kuinka vastuullista se on itsensä ja toinen huomioiden, kuinka paljon asioista yleensä tiedetään ja kuinka ne kohdataan.. mutta itse seksuaalisuutta ei muuteta kasvatuksella, sen täytyy siis olla synnynnäistä (mitä en itse epäillytkään).