Küsi julgesti Soomest.

Kas planeerid reisi Soome? Huvitab sind soome kultuur ja soomlaste eluviis? Siis võid julgesti küsida kõike võimalikku Soome kohta. Foorumi soomlastest pärismaalased vastavad hea meelega vastavalt oskustele ja juhul kui ei oska vastata.. siis otsime vastust maa pealt ja maa alt. Küsida võib kõike loomulikult ka eestikeeles.

Kas Soome koolides (siis põhikoolis ja keskkoolis "lukios") on olemas kohustuslik kirjandus, see tähendab, kas antakse kooli poolt õpilastele lugeda läbi mingid raamatud, mille kohta tuleb teha kas teste või kirjandeid. Kas Soomes tehakse "lukio" lõpus küpsuskirjand, mis läheb riigieksamina arvestusse? Palju Soomes peavad kooliõpilased raamatuid lugema?
Ja palju antakse Soomes õpilastele koju ülesandeid teha ja kas üldse? Ja Rootsis, kas sama?

Soomes põhikooli on "peruskoulu", siin on klassid 1-9. 1-6 on "peruskoulun alakoulu" ja 7-9 on peruskoulun yläkoulu. Ja gymnaasium on meil "lukio", keskkoolid pole. Minu suurem poiss on siis 5. klassil ja tütar 3. klassil. Küsin..

Pojan luokalla luetaan vuodessa kaksi- kolme yhteislukukirjaa (kaikki lukevat samaa). Omia lukukirjoja pitää lukea monta, mitä enemmän, sen parempi. Poika on nyt lukenut viisi kirjaa syksystä alkaen. Tyttärellä on ollut vain yhteislukukirjoja.
Oppi- ja tehtäväkirjat on sitten erikseen. Aika paljon koulussa määrätään kotiläksyjä, mutta omat lapset tekevät koulussa luvan kanssa niistä osan jos koulussa tuntitehtävät on jo tehty. Heille ei aina jää kotitehtäviä ollenkaan. Kotitehtävä voi olla myös piirustustehtävä tai tiedon etsiminen mm. netistä, tai tarinan kirjoittaminen.
Englannista on pojalla sanakoe aina kahden opetellun kappaleen jälkeen, muuten kokeita (isoja) on siitä ja kaikista aineista 2-3/kk. Tyttärellä on sanakoe jokaisen opetellun kappaleen jälkeen, muuten kokeet menevät samoin.

Minu teada Soome koolides ainuksed üleriigilised eksamid on kirjalikud küpsuseksamid gymnaasiumis. Seda kontrollib küpsuseksamikomisjon ja kui eksam on võetud vastu kooli jätvadele õpilastele antakse gümnaasiumi lõputunnistus.

Ülesandeide ja loetavade raamatude kogus oleneb koolidest.

Eestis on algkool 1.-4. klassini, põhikool 5.-9. klassini ja gümnaasium ehk vana nõuka-aegse süsteemi järgi keskkool 10.-12. klassini. Minu lapsed on õppinud erinevates koolides, aga programm on nendes ikka sama olnud. Tunnen muret noorema poja gümnaasiumi õpingute pärast, sest ta tahab loobuda koolist, sõjaväkke ja tööle minna. Just sellesama suure õppimiskoormuse pärast, mida antakse kodus teha. Sellel aastal on ta pidanud läbi lugema oma 11.-ndas klassis A.H Tammsaare kõik 5 osa, nüüd on tal vaja lugeda Balzaci "Isa Goriot", mis kõik on hirmpaksud raamatud, peale selle veel mingid luulekogud, millest ta üldse aru ei saa ja mille kohta koolis on tööd. Koolis kolme tunnise kirjandi kirjutamise ajal sai ta valmis ainult sissejuhatuse ja ühe lõigu. Samas on matemaatikas "tehtävät", mille peale tal hammas ei hakka ja küsib pidevalt vennalt abi, ooh. Muidugi vanem poiss, kes selle kõik läbi teinud, istuski pidevalt nina raamatus ja muuks aega ei jäänud, aga mulle tundub, et Soomes on palju lihtsam õppida.

Agnes kirjoitti:

aga mulle tundub, et Soomes on palju lihtsam õppida.

Kust sa Agnes sellise mõtte said? Ma ise ei lähe esitama arvamust kus on lihtsam, eriti kui ei tunne Eesti koolisüsteemit.

Katsoin pojan koulureppuun ja totean heti, että oman aikani koulussa oli huomattavasti helpompaa. Heillä on nyt esim. fysiikassa ja kemiassa niitä juttuja, joita minulla oli vasta yläkoulussa: alkuaineet ja kemialliset merkit, painovoima, ilmakehä, planeetat ja aurinkokuntamme, avaruus ja tähdet, kitka ja muut voimat, atomit, olomuodot..
Uskonnossa on ollut Raamatuntutkimusta vuodenvaihteesta lähtien. Lisäksi kirjassa on uskonnon ja tieteen suhde, kirkolliset toimitukset, juhlapyhien uskonnollinen merkitys, symbolit, etiikka, hengellinen musiikki, diakonia ja lähetystyö, uskonto taiteessa, kirkot rakennuksina...
Biologiassa on nyt menossa ihmisen hedelmöittyminen ja sikiön kasvu vauvaksi, sekä syntymä. Käsitellään murrosikää ja ihmissuhteita. Lisäksi on aistit ja elinten rakenne, verenkierto, elämän synty maapallolla ja ihmisen kehitys, jääkausi, selkärankaiset ja matelijat ym.
Maantiedossa mantereet ja maailman meret, vuoristot ja joet. Ilmastot, virrat, eri valtioiden elinkeinoja, tilastotietoa kansallisuuksista, kielistä rahayksiköistä ym.

Laitan lisää esimerkkejä myöhemmin. Kuitenkin toivon, ettet Agnes ajattelisi Suomessa koulunkäynnin olevan helpompaa vain siksi, että nämä minun lapseni ovat vielä "pieniä" koululaisia ja yksilöitä joille asiat ovat ehkä helpompia kuin monille muille. Lisäksi asiat vaikeutuvat koko ajan. Yläkoulussa tulee jo tosi rankkaa, eikä se opiskelu edetessään yhtään helpotu.

Arvamust võib ikka avaldada, see pole vast keelatud.
No ei hakka mina sinuga Alma vaidlema, mida kui palju keegi 5-ndas klassis ära peab õppima. Samuti ei oska sina täpselt öelda, mida kui palju Soomes lukios nõutakse selle kõrval, mida Eestis. Vaid minu arvamus tugineb sellele, et Soomes ei anta koju nii palju õppida, kui Eestis? Kas Soome lukios on näiteks vaja selliseid pakse ilukirjanduslikke raamatuid läbi lugeda nagu siin ennist mainisin ja mis minu meelest kohustuslikuna ei anna lapsele midagi vaid tekitab trotsi, raamatulugemine peaks ikka vabatahtlik olema.

Agnes kirjoitti:

Vaid minu arvamus tugineb sellele, et Soomes ei anta koju nii palju õppida, kui Eestis?

Kirjoitin tuossa aiemmin omien lasten kotitehtävistä.. Niitä tulee kyllä koulussa: Tee nämä ja näma ja nämä tehtävät kotiläksynä. Jokaisella tunnilla opettaja myös antaa sen tunnin aikana tehtävät hommat, mutta omat lapseni yleensä tekevät ne tuntitehtävät niin nopeasti, että opettajat antavat luvan käydä kotiin tulleiden tehtävien kimppuun, jotka sitten tarkastetaan koulussa, kun ainetta seuraavan kerran on. Se, että minun lapseni tekevät tunnilla ahkerammin töitä tarkoittaa vähempiä kotitehtäviä, eikä sitä ettei koulussa läksyjä anneta.

Lisään vielä, että samalla luokalla jollakin toisella lapsella voi olla jumalaton kasa kotitehtäviä tekemättä, kun hän ei niitä koulussa tunnin päätteeksi ehtinyt/ jaksanut/ viitsinyt tehdä.

Tahaksin minagi siin sõna sekka öelda. Kuigi omad lapsed juba koolist läbi ja üsnagi õnnelikult ja ilma suurimate sõdadeta.
Kuid arvamus jääb ikkagi - lapsed peavad raamatuid lugema. Oleme meiegi need omal ajal läbi lugenud ja ka kõik kodused ülesandedki ära teinud. Ning elus siiani - pole keegi end veel õppimisega ära suutnud nikastada. Ja lapsed on üllatavalt sitked, kuigi väga väga kavalad ja ära õppinud, et virisemisega saab elus kergemini läbi, sest ikka on keegi, kes kaasa tunneb ja appi tõttab. Isegi moodne tehnika on juba õpilastele appi tulnud - kohustusliku kirjanduse raamatuid loetakse järjest juba CD plaatidele. Klapid on nagunii juba kõigil peas ja tümpsu asemel on sealt nüüd võimalik kuulata "Jevgeni Oneginit"
Ja üks mis selge - koolis on kindlasti ka nii palju "huvitavamat" teha ja toimetada ning siis jäävad tunnis muist asju tähele panemata ja seepärast ka tundub, et koju antakse niiiiiiii palju uut materjali Tegelikult aga lahendati juba põhilised probleemid ära.
Minu kooliajal oli õpetaja autoriteet ja tunnis oli vaikus, kes õppida tahtis - see õppida ka sai. Praegu on aga vist õpetaja loobunud materjali seletamisest, sest keegi pole huvitatud ja nii tal ongi lihtsam kogu see materjal anda lihtsalt kodus iseseisvaks läbitöötamiseks. Ja siis kontrollida omandatut kontrolltöödega.
Seda ma ka ei suuda uskuda et õpetatava materjali mahud nende aastatega nii palju suuremaks on kasvanud, et enam pole võimalik seda kõike omandada, mis kirja pandud?!
Kuid kui lugemine oleks vabatahtlik, siis 3/4 õpilastest ei loeks meelsasti kooliaja jooksul mitte ühtegi raamatut!
Sest ikka on midagi "tähtsamat" teha. Kasvõi näiteks kaubanduskeskustes tsillida ja hängida või lihtsalt aega surnuks lüüa.

Minu lastest kumbki pole kaubakeskustes tsillija ja hängija ja raamatute lugemise koha pealt tean inimesi, kes pole kooli ajal ega ka praegu erilised raamatulugejad, kuid löövad elus väga hästi läbi ja on tublid tööinimesed, see ei ole mingi näitaja. Raamatulugemine võib olla teatud määral kohustuslik koolis, aga sellises koguses nagu neid gümnaasiumis nõutakse, on juba liig! Tänagi vaatasin, poisi laua peal raamatukogust jälle uus raamat toodud Dostojevski "Idioot", pikalt teisel jälle lugemist.
PikkuMyy, sul on õigus selle koha pealt, et tänapäeval on loobunud õpetajad materjalide lahtiseletamisest, loodetakse, küll õpilased netist leiavad vajaliku, aga netist otsimine võtab oma aja ja nagu mul poiss juba ütles, et pole enam vahet, parem õppida iseseisvalt kodus ja milleks seda kooli üldse vaja on. Näide selle kohta ka, poeg mul kaebas, et eesti keele õpetaja käsib mingeid luuletusi pähe õppida ja siis laseb gümnasistidel nendest luuletustest mingeid jaburaid plakateid teha, samal ajal, kui kirjandiõpetust pole üldse olnud, mida aga eelabiturientidele hädasti vaja. Siin võib tegemist ka olla koolide erineva tasemega, teises koolis, kus vanem poiss käis, selliseid asju ei nõutud.
Alma, tore kui su lapsed on ahkerat, koolis teevad ka kodused tööd ära, seda mäletan tegin minagi omal ajal ja poisidki said mul kõigega põhikoolis hakkama. Ma esitasin küsimuse üleüldiselt ja silmas pidades rohkem Soome lukio koju antava õpitu kohta. Vabandust, et väljendasin end valesti ja keegi tundis end kuidagi "puudutatuna"!

Agnes, tahtsin vaid teada kust said sellise arvamuse, et Soome koolides on lihtsam õppida. Mõtlesin, et kui juba põhikoolis on selliseid asjad mida ma ise ei mõista ja ehk olen palju hiljem õppinud, ei koolitee Soomes edasiminekul lihtsamaks muutu.
Minul pole teada milline on gümnaasiumis õppimine praegusi, aga ise lõpetasin teise aasta pärast kolmanda aasta alguses ja vahetasin ametikoolisse. Gümnaasium käis liiga raskeks mulle. Ehk on sinu noorem poiss samuti rohkem praktilline õppija?

Minu arvamus tugines sellele, et mu eestlannast sõbranna, kes elab aastaid Soomes võrdles koolitükke oma mehe soomlasest poja ja enda tütre eestlasest poja, kellel aastane vanusevahe vahel ja imestas, et Soome koolides ei anta nii palju kohustuslikke raamatuid lugeda, kui Eestis ja koduseid koolitükke pidi ka vähem olema, sest soomlasest rüblik jõuab ka koolis kõik ära teha, kui sõbranna eestlasest tütrepoeg maadleb nendega veel koduski.
Minu poeg mõistis ka alles nüüd, et oleks võinud peale põhikooli ikka ametit minna õppima või vähemalt kooli vahetada, aga nüüd ei tahaks küll, et pooleli jätab, kui ainult üks aasta veel kannatada ja püüda. Eks ta vend ja mina püüame teda tagant torkida ja ergutada, aga vahel tuleb endal ka juba koolistress peale, ammugi siis veel poisile.

Ymmärrän kyllä täysin sinua Agnes ja varmaan poikaasi harmittaa kovasti, kun yleensä lähti lukioon. Peruskoulun jälkeen sitä vain ollaan niin nuoria, ettei oikein edes tiedetä eri ammateista, eikä ammattihaaveet ole itsellä selvillä. Kun poikasi nyt saa vuoden päästä koulun loppuun, voisi olla hyvä pitää opinnoista vuosi vapaata ja tehdä töitä. Siinä ne haaveet viimein selkiintyisivät ja hän voisi samalla tienata myös opiskelurahoja.

Meillä oli lukiossa paljon läksyjä, muistelen. Tein itse vielä iltatöitä, joten eipä ihmekään kun se "pänttääminen" kyllästytti ja väsytti.