Uudiseid Eestist.

Kaido Pihlakas on saanut Suomen Valkoisen Ruusun ritarikunnan kunniamerkin. Hän on työskennellyt pari vuotta "Suomen poikien" vaiheista kertovan teoksen parissa:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-vandeadvokaat-palvis-soome-korge-autasu.d?id=27449525

P.S. Mikä on "vandeadvokaat"?

Alma kirjoitti:

P.S. Mikä on "vandeadvokaat"?

Vandeadvokaat on sama kuin jury. Kuka sen kunniamerkin oikein myöntää? Jonkinlainen jury?

Tasavallan presidentti myöntää arvonimet arvonimilautakunnan lausunnon perusteella. Valtioneuvoston kanslia valmistelee arvonimiasiat. Arvonimiä haetaan tasavallan presidentille osoitetulla kirjallisella esityksellä, jonka voivat laatia yksityiset henkilöt tai yhteisöt tai molemmat yhdessä. Tuo käsittelyprosessi saattaa kestää lähes vuoden, joten jos haluamme hakea jotakin arvonimeä vaikkapa Taunolle (joka mielestäni kyllä ansaitsisi arvonimen), niin meidän täytyy alkaa laatia kirjelmää jo nyt, että Taunolle myönnettäisiin arvonimi seuraavaksi itsenäisyyspäiväksi. Jos haemme hänelle vaikkapa viestintäneuvoksen arvonimeä, niin hakemuksen läpimeno olisi pelkkä muodollisuus, mutta me joutuisimme maksamaan arvonimestä 33 300 euroa. Kannattaisin Taunolle vaikkapa uittoneuvoksen arvonimen hakemista, se maksaisi ainoastaan 6200 euroa.

Minulla on muuten tuosta vandeadvokaatin suomenkielisestä sanasta jonkinlainen hämärä käsitys. Luulen, että se tarkoittaa valan tehnyttä asianajajaa.

Olen todella nöyrästi yllättynyt tästä ehdotuksesta ja kiitän kunnioittavasti saamastani arvon annosta. Kuten tiedätte, on juuri uittoneuvoksen arvonimi unelmieni kohokohta, jonka saatuani voin hyvin omintunnoin siirtyä eläkkeelle.

Katselin Wikipedian selostusta arvonimistä, enkä todellakaan löytänyt itselleni sopivampaa nimitystä, laamannin tai arkkiatrin virkaan ei koulukseni riitä, vuorineuvoksen titteliin tarvitaan luullakseni enemmän sosiaalisia valmiuksia. Ruotsissa olen kauan haaveillut maaherran virasta jota tietääkseni Suomessa ei ole. Maaherroiksi kelpuutetaan yleensä virastaan pois heitettyjä poliitikkoja tai poliisi-yli-komentajia, Palmen murhatutkimusten käydessä kuumimmillaan taidettiin maahan saada pari uutta maaherraa. En ole kuitenkaan täällä törppöillyt vielä tarpeeksi päästäkseni maaherraksi.

Uittoneuvoksena voisin ehkä päteäkin, on sen verran maailma uittanut koskiensa pyörteissä ja itselleni löytyisi uitettavia kyllä mielin määrin.

Voidaanko Suomessa myöntää arvonimi toisen maan kansalaiselle? Olen nimittäin Ruotsin kansalainen, enkä ole hakenut tuota paljon puhuttua kaksoiskansalaisuutta.

(Muuten, MIKÄ HITTO on uittoneuvos...?)

Sana "vande" "vanne" tarkoittaa valan ja advokaat on asianajaja, mutta takoittaa enemmän kuin "puolustajaa", siis puolustaja joka on antanut valan
Suomen presidentti antoi toisillekin virolaisille korkean kunniamerkin, esimerkiksi Mart Laarille, entinen Viron pääministeri.

http://www.postimees.ee/?id=198248

Tauno Taunola kirjoitti:

Uittoneuvoksena voisin ehkä päteäkin, on sen verran maailma uittanut koskiensa pyörteissä ja itselleni löytyisi uitettavia kyllä mielin määrin.

Ettet vain olisi lukuisia kertoja myös uittanut Mosesta Jordanvirrassa.

Niin , Ramo, tuonhan olin tyystin unohtanut, joten katson täten yksimielisesti vaatimukset täytetyiksi ja ilmoittaudun tältä istumalta Foorumin Viralliseksi Uittoneuvsoehdokkaaksi.

Tuleepa helppo valinta Uittoneuvokseksi, Taunohan ansaitsee tittelin suvereenisti

Saarenmaalla on nyt talvisempaa kuin Suomessa. Oma Saar kirjoittaa tänään:

"

Rekordhulk lund tekitas Sõrves paksu pahandust

RUDOLF VIPP: “Viimati oli nii paks lumi 1956. aastal.”
Laupäev, 19. detsember 2009





Torgu vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti sõnul kulub Sõrvel enda väljakaevamisele kesknädalal kõik oma alla matnud lumest mitu päeva, sest veel eile lõuna paiku olid seal elumajadki poolest saati lumme uppunud.

“Sõrve on looduse poolt saanud kõige suurema katsumuse osaliseks,” ütles Undrest Oma Saarele. Seda tunnistavat tema kinnitusel ka teedevalitsus, et sellist rekordlund pole pikka aega nähtud.
“Majade esimesed korrused on praktiliselt lume all ning hanged on pea kaks meetrit kõrged, rääkimata sellest, et taludeni viivad teed on enamikus endiselt lume all,” kirjeldas Undrest. “Inimesed räägivad, et viimati oli selline lumi 1938. aastal.”

Kuressaare traktorid tulid appi

Eile oli Undresti andmeil Sõrves Kuressaarest abistamas kolm traktorit, lisaks olid väljas kohalikud mehed oma traktoritega. “Võitleme! Olukord on hull,” kinnitas ta. Külmaga seevastu pole Undresti sõnul sealkandis muret, miinuskraadid jäävad 9 kraadi kanti. “Kuid lumega on lugu küll kriitiline, energiat ja närvi võtab see kõvasti ning lumest väljakaevamisele võib kuluda veel päris mitu päeva,” prognoosis Undrest.



Eile päeval Iide külas oma Kopli kodus pea kõhuni ulatuvat lund rookides rääkis Rudolf Vipp Oma Saarele, et mäletab samasugust “taevakingitust” 1956. aastast: “Mul sündis siis esimene tütar ja muidu poleks haiglasse pääsenudki, kuid vene sõjaväelased aitasid kividega laaditud ja kelgu moodi seadeldisega lund eest lükata.”

Ohessaare pangal Auli külas oli lumesse radade sisselükkamisega ametis Leo Tiri. Tema abikaasa Anni rääkis Oma Saarele, et kolmapäeval tuli ta 15 kilomeetri kauguselt Mõntust töölt koju kaks tundi Saarte Tehnika sahamehe järel. “Kahjuks ma ei tea ta nime, aga oleme traktorimehele väga tänulikud.”
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel mõõdeti neljapäeva hommikul Sõrves lume paksuseks 41 cm, mis püstitas sealse detsembrikuu rekordi.

Eelmine Sõrve lumerekord pärines aastast 1980, kui lume paksuseks mõõdeti detsembri alguses 24 cm. Absoluutne maksimaalne lumekõrgus 59 cm mõõdeti Sõrves 1987. aasta veebruaris.

Lahtine meri naljatab temperatuuriga

EMHI ilmavaatlusosakonna juhataja Miina Krabbi sõnul on täiesti loomulik, kui ametlik ilmateade märgib Kuressaare külmakraadideks miinus viis, aga termomeeter inimese akna taga teatab hoopis –15- kraadisest krõbedast talveilmast.

“Põhjus on selles, et praegu on meri veel lahti ja jääst vaba ning ilmavaatlusjaam asub ju mere ääres Roomassaare sadamas,” selgitas Krabbi Oma Saarele. “Kui meri ära jäätub, siis hakkavad temperatuurid ühtlustuma ning ei ole enam eksitavad,” lubas ta. Seni tuleb aga paratamatult usaldada oma või naabrimehe termomeetrit.

Krabbi sõnul on infot külmakraadide suurtest erinevustest viimasel ajal palju laekunud ka EMHI-sse. “Seepeale kontrolliti kõik andmed kohapeal üle. Andurid on korras ja töötavad ilusti,” kinnitas ta.
Täiesti loogiline on Krabbi sõnul ka see, kui saare sisemaal võivad kraadid rannikuala näitudest tugevalt erineda. Näiteks eile hommikul mõõdeti Kaarmal –17 kraadi, Leisis –22 ja Roomassaares –5,2.

“Roomassaare jaama vahetus läheduses lennujaamas mõõdeti samuti –15, seega pole imestada midagi,” nentis Krab-bi, lisades, et ka Valjalast 5 km kaugusel asuvas Uue-Lõve jaamas mõõdeti neljapäeva õhtul 21 külmakraadi. “See võib täiesti nii olla, sinna mere soojamõju lihtsalt enam ei ulatu ja meri sellist nalja mängibki nende kraadidega,” muigas Krabbi.

Kertu Kalmus, Tiina Luks"

Kurb uudine tänasest Meie Maast kahjust loodusele:

"Kevad paljastab hävingu loomariigis
Autor: Janne Nurmik
Laupäev, 20. märts 2010.

Küünlakuu seljatanud kevad ja sellega kaasnev lumesulamine toob iga päevaga enam nähtavale möödunud talve tekitatud kahju metsaasukatele.

Lume- ja külmarohke talve kätetööd loomade ja lindude kallal võib näha ka linnatänavail.
RMK Saarte piirkonna loodusvaht Aasar Muul, kes aastaid ka Leisi piirkonna jahimehe staatuses olnud, rääkis Meie Maale, et juba praegu saab orasepõllult nähtu järgi tõstatada küsimuse, kas mõni kitsetall sel talvel ellu ka jäi või on kõik surnud?

Muul tõi siinkohal näite, et on suhteliselt väikeselt alalt Leisi jahisektsiooni maadel leidnud alates veebruarist neliteist surnud kitse, neist viimase eile hommikul. ”Isegi surnud hirvevasika olen leidnud,” märkis Muul, lisades, et suure tõenäosusega hukkusid loomad seepärast, et ei suutnud paksu lumekooriku tõttu endale magamisaset kaevata ja haigestusid surmavasse kopsupõletikku.

Sulailmad on Muuli sõnul nüüd seevastu tulnud loomadele kuigipalju kasuks, sest päike on sulatanud lume maapinna kõrgematelt kohtadelt ning kitsed saavad neis paikades juba kuuskede all magada.

Ühtlasi pani Aasar Muul taas kord inimeste südamele teadmise, et nad ise saavad metsloomade elu päästmiseks palju ära teha, kui hoiavad näiteks kevadel oma koerad koduõuel. “Hulkuvad koerad on ellujäänud metskitsedele viimane piir, kuna lõhuvad need vähesedki ellujäänud isendid ära,” osutas Muul."

Virolaisen Liina Paakspuun ohjaama ensimmäinnen täyspitkä elokuva "soovide puu" on voittanut USA:n Kaliforniassa kansainvälisellä elokuvafestivaalilla parhaan komediaelokuvan palkinnon The Golden Reel Award. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=373373

Urpo kirjoitti:

Virolaisen Liina Paakspuun ohjaama ensimmäinnen täyspitkä elokuva "soovide puu" on voittanut USA:n Kaliforniassa kansainvälisellä elokuvafestivaalilla parhaan komediaelokuvan palkinnon The Golden Reel Award. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=373373

Tämän kun näkisi Ruotsissakin...

Nii kui ennegi olen öelnud, jälle üks eesti film välismaal, mida kodueestlane ise pole näinud. Aru ma ei saa, miks peab enne end kaugele näitama minema, kui kodused nägemata.

Selle http://popop.wordpress.com/2008/12/12/soovide-puu/ jutu järgi peaks Kobarkinos filmi olevad näha olnud juba aastal 2008 ja ETV:s 2009.

Kobarkinos ma ei käi (lliga kõrged piletihinnad) ja TV-s ilmselt on tulnud sellisel ajal, mil normaalsel tööinimesel pole võimalik näha või on lihtsalt kahe silma vahele jäänud vähese reklaami pärast.

Agnes kirjoitti:

Kobarkinos ma ei käi (lliga kõrged piletihinnad) ja TV-s ilmselt on tulnud sellisel ajal, mil normaalsel tööinimesel pole võimalik näha või on lihtsalt kahe silma vahele jäänud vähese reklaami pärast.

pidi lausa konto tegema siia, nii rumal jutt lihtsalt.

muidugi tasub pigem ikka vinguda, et filmi pole kunagi olnud võimalik Eestis näha, selle asemel, et lihtne netiotsing teha ja näha, et seda on näidatud nii kinos kui mitu korda ETV-s, üks kord neist 1. jaanuari õhtul, mis peaks küll suuremale osale tööinimestestki sobima.

isiklik ignorantsus on ikka enese teha, soovitan järgmine kord kõigepealt mõelda ja siis ikkagi mitte öelda.

Hei miskurat, mis kurat sind siin nüüd riivab? Kas oled mingi eriline friik, et pidi kohe konto avama siin selle filmi pärast? Või on mingid isiklikud probleemid?
Tegelikult oli mu viga, vabandan, et kohe reageerisin nagu Eestis pole filmi näidatud, tõepoolest on ja olen isegi seda näinud, aga vaatasin seda poolikult, sest see ei jätnud mulle mingit muljet ja ilmselt tuli mujalt kanalilt midagi paremat, et ei jäänud lihtsalt meelde. Ignorantsusega pole siin mingit pistmist.
Kui juba arvamuse ütlemiseks läks, siis isiklikult mulle need viimase aja eesti filmid absoluutselt ei meeldi, kõik need "Sügisballid" ja "Tühirannad", täielikku masendust ja elu mustades värvides näitavad soperdised, vabandust! Kui laias maailmas neid filme tõe pähe vaadataks, siis võiks mõelda, et elu Eestis ongi selline hall ja enestapumõtteid tekitav.

Jah miskurat. Kas see nii suur patt on, et mõni film jääb ühele ja teisele tundmatuks. Ehkki siin oleks sobivam kirjutada teemast uudiseid Eestist.

Viron uuden opetussuunnitelman mukaan suomen kieltä voi alkaa opiskella peruskoulun kuudennelta luokalta lähtien toisena vieraana kielenä. Tähän asti toisen vieraan kielen sai valita englannin, venäjän, saksan tai ranskan joukosta. Suomen kielen sai valita kolmanneksi tai neljänneksi vieraaksi kieleksi. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/soome-keelt-saab-hakata-oppima-juba-pohikoolis.d?id=30330855

Kuidagi kuri tundub see meie uus foorumikaaslane "miskurat" ja õige nime on ta endale kah võtnud!
Kuid sellest "Soovide puust" tahaks minagi pisut sõna sekka öelda. Polnud sellel ju viga midagi. Meie argipäev, tahame me seda tunnistada või mitte! Paistab, et eesti kinokunstist ei oska meie kodu-eestlased lugu pidada. Ja jälle kehtib vana ütlemine " ükski profet pole kuulus omal maal" ja nii ka meie oma kinokunsti kohta. Kuid ju siis mujal maailmas osatakse seda näha natuke teise kandi pealt. Näevad sügavamat kunstilist tausta. Ja nende jaoks pole see ka igapäevane elu. Oskasime ju meiegi kunagi sügaval nõuka-ajal naerda vene filmide üle - ka see oli elust enesest ja tihti naer läbi pisarate.
Kõrge ja suurejoonelise kinematograafiani me nagunii ei küüni - puuduvad ju nii raha kui ka võimalused. Mini-Holliwoodi pole siia Maarjamaale ka mõtet teha. Nii et, minu arust las teevad just selliseid filme - sest see tuleb neil hästi välja. Ja õppimise-tegemise aeg iseenesest on ju ka nii lühike olnud - Eesti film alles "lapsekingades" ju. Vanad tegiiad olid kammitsetud ju käskudest-keeldudest kõrgemalt poolt. Nüüd on aeg noorte tegijate käes ja filmikunst kasvab koos nendega. Anname tegijatele aega ennast tõestada. Kui kogu aeg ainult kriitikaga materdada ei tule sellest ju üldse mitte midagi.
Oli ju hiljuti veel ka "Püha Tõnu kiusamine", mis Sundance festivalil ära märgiti, kuid kodu-eestis tavalistelt inimestelt vaid kriitikat pälvis. Tüüpilisele eestlasele kohaselt hakatakse asjast teistmoodi mõtlema alles siis, kui piiri tagant tuleb positiivne tagasiside, auhind või muidu äramärkimine. Jääb mulje. et meil endil justkui polegi mingit mõtlemist ega oma arvamust - sellised "tuulelipud", kellega annab kergelt manipuleerida.
http://uudised.err.ee/index.php?06191961
Rohkem positiivsust! Ja oleme ikka uhked oma väärt tegijate ja nende loomingu üle

Sul on õigus pikkuMYY, ükski prohvet pole kuulus omal maal. Miskipärast on ka eesti animafilmid saanud palju auhindu välismaal, aga ka nendest ei oska mina kodueestlasena lugu pidada, ju ma siis ei ole sellise kunsti "silma" või "kõrvaga". Nende eesti filmide suhtes jään mina ikkagi oma arvamuse juurde, võitku nad kasvõi Oscarid. "Püha Tõnu kiusamist" ei ole ma näinud, aga katkendeid näinud, tundub see samasugune olevat nagu teised Õunpuu filmid. Positiivsusega pole siin küll mingit pistmist ja head tunnet südamesse need ei jäta.
Nendest filmidest peaks vist teises ketis rääkima.

Tallinnassakin on paljon koiranomistajia, jotka eivät siivoa koiriensa jätöksiä. Pitkän pakkastalven jäljiltä on lumien sulaessa paljastunut haiseva totuus. Koiranpaskaa on kaikkialla. Tämä kaikki huolimatta siitä, että kiinni jäädessään koiranomistaja voi saada 6000:n kruunun sakon. Se on monille virolaisille kahden viikon palkka. Kenelläkään, joka on koiranpaskaan astunut, ei ole ollut hauskaa putsata jalkineitaan jälkeenpäin. Lapset erityisesti eivät katso, mihin astuvat. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/koerajunni-eest-6000-krooni-trahvi-saada.d?id=30373039

Saarenmaan tärkeimpiin nähtävyyksiin kuuluvalla Pangan rantatörmällä http://www.turismiweb.ee/fi/company/PANGA_PANK/7403/ on sattunut ikävä onnettomuus: http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=36292 . Suomalainen 58-vuotias mies putosi jyrkänteeltä 20 metriä rantakivikkoon ja kuoli. Paikalla ollut alueen yrittäjä ja latvialainen lääkäri joutuivat juoksemaan kilometrin apuun, koska alueelle ei ole annettu lupaa rakentaa portaita. Myöskään mitään estettä tai aitaa jyrkänteen reunalle ei ole saanut rakentaa. Kun miehet ehtivät pudonneen luo, tämän pulssi tuntui vielä, mutta hetken kuluttua onnettomuuden uhri oli kuollut auttajiensa käsiin.

Suomalaiset ovat alkaneet jälleen matkustaa Viroon enemmän: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=199355#form. Aika sitkeässä tuntuu monilla virolaisilla kuitenkin olevan käsitys, että Tallinnaan matkustaa vain juopottelevia ja räyhääviä suomalaisia. Ikävä kyllä heitäkin on melkoisesti ja juuri sellaiset kiinnittävät paikallisten huomion ja asia helposti yleistetään. Melko moni käy Tallinnassa kuitenkin ihan vain kaupungin viehättävyyden ja kulttuuritarjonnan takia, eivätkä he erotu niinkään katukuvassa.

Kaiken kaikkiaan on kuitenkin hyvä, että matkailu Viroon elpyy, sillä matkailutulot Viron elinkeinoelämällekin on tervetullut piristysruiske.

Mitte ainult turistid vaid ka eestlaste ja soomlaste vaheline läbikäimine on tihenenud. Paljudel on uued tuttavad ja sõbrad mõlemal pool lahte, keda kordamööda võõrustatakse. Statistikat selle järgi, kui palju hotellides ööbitakse, ei saagi teha, sest lähemad tuttavad võetakse ikka oma kodus vastu. Minu endagi vana tuttav taas tulemas Tallinna siia vanalinna päevadele ja rahvusvahelisele koertenäitusele, temaga kaasas ka terve seltskond kavereita, kes lähevad hotelli ööbima. See suhtumine, et soomlased vaid joovad ja laaberdavad siin, on eestlaste hulgas kadumas, sest on ju tänavapildiski näha neid laaberdavaid ja joovaid turiste, kes räägivad emakeeelena kõike muud keelt, mitte soomet.